You are here

Vee taaskasutamine Prato linnas (Itaalia)

Edited on

31 August 2018
Read time: 2 minutes

Itaalias paikneva Prato linna jõgi oli 1970. aastateni vikerkaarevärvi. Seda põhjustasid linnas paiknevad tekstiilitööstused ja ne nde mürgised jäägid, mis juhiti kohalikku jõkke. Tekstiilitööstused on linnas tänaseni, kuid vesi on puhas tänu innovatiivsele heitvee puhastusüsteemile. Järgnev artikkel tutvustab Prato linnas kasutatud jõevee puhastamise uudseid meetodeid.

200 000 elanikuga Prato linn paikneb Itaalia keskel ning on tuntud tekstiili tootmise traditisooni poolest. Piirkonnas elab palju sisserändajaid Hiinast, kes on leidnud tööd tekstiilitööstuses.

Tekstiili tootmiseks kasutatakse ligikaudu 93 miljonit kuupmeetrit vett aastas, seetõttu on moetööstus keskkonna reostamises maailmas teisel kohal. Prato linnas paiknev Bisenzio jõgi ning loodud kanalite süsteem lihtsustasid tekstiilitööstuse rajamist sealses piirkonnas 1970. aastate alguses. Majanduse õitsengu ajal tööstus kasvas ning suurenes vajadus vee järgi. Sellest tekkis 1981. aastal idee rajada reoveepuhastusjaam GIDA, mis kasutab reovee puhastamiseks ja taaskasutamiseks tänapäevaseid viise. Järgnevalt tutvustatakse selle idee tausta. 

Avaliku ja erasektori koostöö

GIDA reoveepuhastusjaam loodi avaliku ja erasektori koostöös, osalisteks olid Prato linn ja tööstusorganisatsioonide liit. GIDA suudab puhastada nii tekstiilivabrikute kui ka kohalike elanike heitvee. Puhastatava vee mahuks on ligikaudu 50 miljonit kuupmeetrit aastas, mis võrdub 20 000 olümpiamängude ujumisbasseini vee hulgaga. Ligikaudu 11% veest läheb läbi tööstusliku  veepuhastuse tagasi tekstiilitööstuse kasutusse. Selline taaskasutus eeldab, et tagasiminev vesi on vastav seaduses ettenähtud nõuetele. Veepuhastuse kasu on märkimisväärne, kuna 4.5 miljonit kuupmeetrit vett jääb looduslikku veesüsteemi. Selline süsteem võimaldab kasutada võimalikult vähe uut vett ning süsteemis kasutatav vesi vastab samuti kvaliteedinõuetele. 

Taaskasutuse traditsioon

Kuidas tuli väikelinn nii keeruka süsteemi rajamisega toime? Prato linnapea Valerio Barberis nõustub, et teekond oli keeruline. Prato elanike jaoks oli vee taaskasutus loomulik, kuna antud piirkonnas on taaskasutus ka muudes valdkondades üsna levinud. Näiteks on pikalt toimunud riidematerjali ümbertöötlemine.

Püüdlemine paremuse poole

GIDA ja piirkonna kohalik omavalitsus peavad järgima Euroopa ja kohaliku tasandi seaduseid ja regulatsioone. Linnapea sõnul on just bürokraatia ja regulatsioonide järgimine protsessi kõige keerukam etapp. Prato linna peamine eesmärk Euroopa Liidu linnade tegevusakava partnerina on rohkem taaskasutada ja vähem raisata, kuid selleks on vajalik muuta Euroopa Liidu ja liikmesriikide ettekirjutusi. Linn juhib ka pilootprojekti, mille eesmärgiks on reovee töötlemise parem reguleerimine ja veetöötluse õigusaktide paremaks muutmine.

Prato linnas viibides hakkab silma kogu linna tegevuse suunatus taaskasutusele ja taastootmisele. Palju mõeldakse ka kodanike teadlikkuse tõstmisele ja uute tehnoloogiatega avanevatele võimalustele.

Kui soovite veel teada ringleva majanduse projektist, siis rohkem lisainfot leiate URBAN AGENDA koduleheküljel.

Originaalartikkel: http://www.blog.urbact.eu/2018/02/lessons-on-how-to-recycle-water-from-prato/

Autor: Simina Lazar, 23. veebruar 2018