Vabatahtlikult vaesuse vastu: kogukonnaalgatused Ungaris
Edited on
31 August 2018Ehkki Ungari on globaalses kontekstis rikas riik, on ka siin paljud inimesed täna silmitsi ekstreemse vaesusega. Isegi alatoitumine ja nälg pole harv nähtus. Statistika järgi elab 40% Ungari rahvastikust leibkondades, mille sissetulekud jäävad toimetulekupiirist allapoole. Üksikvanemaga perede puhul on see osakaal isegi üle 75% (Allikas). Eriti tavaline on vaesus Roma rahvusvähemuse seas. Omavalitsused, MTÜd ja vabatahtlikud on viimastel aastatel ette võtnud radikaalseid samme, et vaesuses olevaid peresid ja inimesi sellest olukorrast välja aidata. Kirjeldame järgnevalt kolme näidet.
1. Ratturite kogukonna kodutute aitamise missioon
Esimene algatus pärineb pealinnast Budapestist, kus esialgu väike algatusgrupp Budapesti Jalgratta-maffia (BJM) alustas oma heategevusaktsioone 2011. aasta jõuluõhtul. Zoltán Havasi, liikumise rajaja, kirjeldas tegevuse algusaastaid järgnevalt: „Oli lihtsalt šokeeriv vaadata, kuidas paljud inimesed, nii noored kui vanad, lihtsalt magavad tänavatel. Kui seda näed, mõistad, et aitamine on vältimatu.“
See ettevõtmine kombineerib sotsiaaltööd, vabatahtliku tööd, annetamist ja jalgrattasõitu. Vabatahtlikud teevad ühes vanasse tehasehoonesse rajatud vabaõhukino ja pubi (Szimpla Kert) köögis süüa, selle söögikoha külastajatele pakutakse välja, et nad saavad lisaks ise söömas käimisele teha ka annetusi vaestele. Saadud raha eest tehakse võileibu, mille ratturid toimetavad linnatänavatel elavatele kodututele.
Arvud näitavad, et see BJM tegevusest lähtuv abi on tähelepanuväärne: näiteks ühe 2017. aasta jaanuari nädala jooksul toimetati kodutute öömajadele ja tänaval elavatele inimestele 3700 võileiba, 1400 portsjoni sooja toitu, 50 kilogrammi puuvilja ning lisaks tekke, magamiskotte, riideid, hügieenitarbeid ja vitamiine.
BJM hiljutine viimased kaks aastat kestnud innovaatiline algatus on fotoprojekt „Minu Budapest“. Vabatahtlikud jagavad fotoaparaadid ligikaudu 100-le kodutule, kes teevad pilte oma igapäevaelust ja tänaval elamise kogemusest. Väljavalitud parimate fotode põhjal tehakse kalender. Selle müügist saadakse raha tegevuseks, kuid samal ajal tõstab see ka teadlikkust, milline kodutute elu välja näeb ja millist abi on neile vaja.
Algselt rohujuuretasandilt alguse saanud BJM liikumine on tänaseks oma tegevust laiendanud ja süstematiseerinud sedavõrd, et on kujunenud oluliseks partneriks kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnale.
Huvitav on see, et need tegevused ei aita mitte ainult kodutuid inimesi, vaid ka heategevuslikes aktsioonides osalevaid inimesi ennast. Raha kogumine, võileibade tegemine ja kohale toimetamine on hea võimalus vabatahtlike omavaheliseks liitmiseks. Üks liikumise aktivist kommenteeris seda nõnda: „Mina usun, et inimesed tahavad südamest aidata, kellelegi ei meeldi ükskõiksus, aga meil on tarvis informatsiooni, võimalust ja head seltskonda, millega seda kõike teha. Jalgratta-maffias me leiame selle väljundi enda jaoks.“
2017. aastal sai BJM prestiižse Euroopa-tasemel tunnustuse, nn Sotsiaal-Marie preemia. Sotsiaal-Marie antakse iga aasta tunnustuseks 15-le väljapaistvale sotsiaalse innovatsiooni projektile Euroopas. Liikumise liider Havasi ütleb: „Meie suurim mõju on tegelikult see, et me kasvatame solidaarsuse ja vastastikkuse hoolimise vaimus uut pühendunud põlvkonda.“ BJM-ga liitub pidevalt uusi vabatahtlikke, näiteks tudengeid, kes löövad kaasa toidujagamisel. Hiljuti liitus partnerina ka suur Saksa firma, kelle huvi on oma töötajatele meeskonnatöö ja vabatahtliku töö kultuuri õpetamine. Võitjaid on palju.
2. “Juurvilja-komando” – oma naabruskonnas vaeste perede toetamine
Zsuzsa Matolcsi ja Krisztián Kertész, kaks Wekerle Estate (naabruskond Budapesti 19. piirkonnas) elanikku, alustasid Jalgratta-maffiast inspireerituna oma tegevust 2016. aastal. Nende algne idee oli organiseerida lastele ja vaesuses peredele täienduskoolitusi. Olles konsulteerinud kohaliku sotsiaalkeskusega veendusid nad aga, et alatoitumine oli puudustkannatavate perede jaoks esmane ja väga terav probleem, millele oli vaja reageerida koheselt. Mõlemad liikumise asutajad olid ise regulaarsed kohaliku turu külastajad ning nad otsustasid koguda seal toiduannetusi ja toimetada need vaestele peredele. Nad pakkusid turukülastajatele välja, et viimased võiksid osta veidi lisatoitu ja annetada selle sealsamas puuduses elavatele inimestele.
Juurvilja-komando algatus osutus edukaks. Kindlasti aitas kaasa ka see, et Wekerle Estate piirkonnas toimisid juba mõned aktiivsed heategevusorganisatsioonid ja selline vabatahtlik panustamine ei olnud inimestele enam võõras. „Kui ma kolisin Wekerle’sse 2004. aastal, sain ma kohe aru, et siin on väga eriline sotsiaalne kliima … Ma olin tõesti positiivselt üllatunud, kui nägin, et nii paljud inimesed löövad siin vabatahtlikus töös kaasa ja panustavad oma vaba aega. See oli väga meeldiv kogemus …,“ ütles Krisztián Kertész meenutades liikumise algusaastaid. „Kogemus, mille inimesed saavad ühes vabatahtlikus tegevuses on ülekantav teistele rohujuuretasandi tegevustele. See on omaette kultuur.“
Juurvilja-komando viis alguses kogutud toitu viiele perele, kelle kontaktid andis neile linna sotsiaalkeskus. „Me saime oma idee Jalgratta-maffialt. Nende sarnane initsiatiiv oli nn Vitamiini-komando. Meie versioon abiosutamisest on veidi teistsugune. Me nimelt aitame oma sihtgruppi püsivamalt. Pered saavad arvestada sellega, et iga neljapäev Juurvilja-komandi tõepoolest tuleb ja toob neile juurikaid ja puuvilju teatud päevadeks.“ Kõrvuti ostjate annetustega on liikumisega koostööd tegema hakanud ka poodide müügiosakonnad, mis saavad päeva lõpus realiseerumata kuid veel sobiva toidu vaestele annetada. Juurviljadega varustab neid ka üks piirkonna mahefarm vastutasuks neile vabatahtlike poolt osutatavale logistikateenusele.
Lisaks toiduga varustamisele on vabatahtlikud pidevas suhtluses aidatavate peredega. „Alati, kui me toitu viime, küsime neilt ka, mis on uudist ja mida neil on vaja. Nad on näiteks kaevanud, et külmkapp on katki läinud. Kui saame, organiseerime abi. Samuti küsime, kuidas läheb lastel koolis. Me tunneme, et oleme natuke nende perede käekäigu pärast vastutavad. On hea, kui teame, kuidas neid rohkem toetada,“ selgitas Zsuzsa, peegeldades oma juba aastapikkust kogemust vaeste peredega.
Tegelikult on organisatsioon nüüd alustanud ka oma esialgse plaaniga anda oma sihtgrupile mitmesugust täienduskoolitust. „Kui olime suhelnud juba pool aastat, kutsusime lapsi mängima, rääkima ja õppima. Lapsed tegid seda meelsasti ja ka vanemad olid nõus osalema.“ Koolitusprogrammiga alustati 2016. aasta oktoobris ja see toimub sotsiaalkeskuse ruumides iga laupäeva pärastlõunal kolm tundi.
3. Roma kogukond kui eeskujulik eneseabi ja toimetulemise näide
Tänases globaalses maailmas ei sõltu linnad enam oma tagamaast kui toiduainete tootmise piirkonnast. Traditsiooniliste linn-maa majanduslike seoste puudumine mõjutab paljude maapiirkondade elu. Cserdi küla on üks selliseid maakohti, kus ekstreemse vaesusega kokku puututakse. Kaks kolmandikku selle küla elanikest on Roma rahvusest. László Bogdán, kes on ise omavalitsusjuht, leidis, et vaesuse ja toidupuuduse probleemi saab lahendada traditsioonilise maalise töökultuuri taastamisega.
Kohalike inimeste kasutusse anti 15-hektariline haritav maa. Mõne aja pärast ehitasid nad 3000 ruutmeetri suuruse kasvuhoone, kus saab kasvatada tomateid ja parikat peaaegu aastaringselt. Kogukond toodab ise moose, traditsioonilisi rattoille’sid ja muid traditsiooniliselt Roma elanikkonna toidulaual olnud produkte. Neid kaupu müüakse „Lasipe“ kaubamärgi all, mis mustlaskeeles tähendab „lahkus“.
Tänu viljakale pinnasele, suurele tööke ja pühendunud tegijatele on saagikus suur ja sellest piisab rohkemakski kui oma kogukonna toiduga varustamiseks. Seetõttu otsustas kogukond toetada piirkonna keskuse Pécs’i linna vaeseid peresid. Aasta pärast, 2014. aasta detsembris said Budapesti Jalgratta-maffia aktivistid ootamatu telefonikõne László Bogdán’ilt, kes küsis neilt logistilist abi, et toimetada toitu Budapesti 8. piirkonna vaestele peredele (samuti valdavalt Roma elanikkond). Järgmistel päevadel tõid omavalitsusjuht isiklikult ja tema neli abilist tonni kartuleid, sibulaid ja küüslauku selle Budapesti vaese linnaosa elanikele.
Loomulikult on toidu toomine kaugest külast oma pealinna rahvuskaaslastele pigem sümboolne ettevõtmine kui ratsionaalne tegevus. Samas aitas see laiemalt teadvustada ühte edukat Roma kogukonna ettevõtmist maapiirkonnas, mis oleks muidu tähelepanuta jäänud, samuti parandab see Roma elanikkonna reputatsiooni Ungaris. Hiljuti palus László Bogdán’i oma enda juurde New Yorgi konsul, et nõustada sarnaseid programme Ameerika Ühendriikide linnades.
Vt artikkel väljaandes Hungarian Spectrum: László Bogdán, the Roma miracle worker of Cserdi
URBACT programmi roll sotsiaalse innovatsiooni edendamisel
URBACTi programmi üks roll on ka laiema pildi koondamine sellest, milliseid rohujuure tasandi algatusi on riikides katsetatud ning kas neist võiks saada inspiratsiooni rohkemad linnad ja piirkonnad Euroopas. Paljud juba toimivad URBACT’i võrgustikud, näiteks URBinclusion, VITAL CITIES ja Stay Tuned, töötavad sarnaste eesmärkide – sotsiaalne innovatsioon ja võitlemine vaesusega – nimel. Nende rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja kirjeldatud Ungari linnade algatuste ühised jooned on innovatsioon, kollektiivne pingutus, kogukonnavaim ja ühiskogemus.
Mátyás Sain, 14. September, 2017
Submitted by Madli-Johanna Maidla on