Uus avalik poliitika ja planeerimine: URBACTi roll [II osa]

Kõik järgnevas loos toodud näited on pärit URBACTi linnadest. Linnade aktiivne osalus URBACTi võrgustikes on tõepoolest kaasa aidanud linnade innovatsioonivõimekusele.

„Ametnikele uute lähenemiste ja meetodite õpetamine on vaid üks linnavalitsuste uutest ülesannetest, mille puhul on teiste linnade positiivsest kogemusest õppimine oluline. URBACTi võrgustikud, kohtumised, kohalikud vastastikused läbirääkimised ning innovatiivsete lähenemiste kogemine on linnadele suureks abiks.“

Attila Ughy, Budapesti 18. linnaosa linnapea

"Muutuste elluviimisel ja vastutuse kasvatamisel on võtmeroll nn URBACTi meetodil. URBACT meetod tähendab erinevate valdkondade avalike teenistujate ja ekspertide integreeritud tegutsemine probleemide lahendamisel.“

Ann Hyde, Glasgow (UK)

Üks URBACTi võrgustikutüüpidest on nn tegevusplaani koostamise võrgustik (Action Planning Networks, lüh APN). Paljud viimase võrgustikuperioodi (lõppes 2018) projektid puutusid otseselt kokku uue linnapoliitika teemadega. Kahekümne APN-i seast kolm keskendusid otseselt kriisijärgsete poliitikate ruumilistele aspektidele (konkreetsetele linnaosadele):

• Refill: ajutine kasutus kui uus meede linnaplaneerimises
• Second Chance: tühjade ehitiste ja linna ühisruumi kasutuselevõtmine
• Sub-Urbia: kaudsed meetmed juba täisehitatud alade dünaamilisemaks muutmiseks

Igas võrgustikus osales kümmekond linna väga erinevate probleemidega. Mõned näited uuenduslikest lahendustest:

Nantes: tulevikuplaanidega eksperimenteerimiseks ajutise ruumi loomine

See näide on Refill võrgustikust (detailsemalt: Tosic, 2018b). Nantes’i linn Prantsusmaal hakkas süstemaatiliselt tegelema kasutuses väljas olevate ressursside ja linnaruumiga. Üks argumente selleks oli, et avalikus omandis olevad tühjad hooned sobivad suurepäraselt üldise loomevaimu alalhoidmiseks. Hiljuti soetas avaliku sektori olev firma „Samoa“ hüljatud kinnisvara Nantesi saarel eesmärgiga pakkuda uutele innovaatilistele ettevõtetele ruume. Nantesi lähenemine toetub stabiilsele poliitilisele maastikule ning just selleks loodud institutsionaalsele taustale. Selleks, et mõista Nantes’i saare post-industriaalset „vaimu“, ja arendada välja strateegilisi ideid, ning samal ajal vältida hetkenõudluse lahendusi, on vaja aega. Endise tööstusliku saare suured tehasehooned säilitati: endine Karting majutab nüüd ligi 40 kultuuri- ja loometööstusettevõtet, ühtekokku ligi 150 töökohaga. Ajutise lahendusena on avaratesse hallidesse püstitatud puidust struktuurid kontoriruumide ning väikeste töökodade tarbeks.

Napoli: uus eeskiri avalike ressursside demokraatliku kasutamise tagamiseks

Käesolev näide pärineb Second Chance võrgustikust (detailsemalt: Tosics, 2018a). Eeskirjaga “Urban Civic Use Regulation” määratles Napoli linn (Itaalia), millised on avaliku huvi objektid ja ressursid linnas. Kinnisvara puhul, mis on määratletud avalikuks ressursiks, peab linn tagama selle kasutatavuse. Otsused tehakse avalike koosolekute ja temaatilise ümarlaudade arutelude põhjal. Linn lõi spetsiaalse ad-hoc linna ruumi ja ühishüve edendamise osakonna, mis korraldab vajalike osakondade ja organisatsioonide vahelist koostööd. Toimus ka uue juhtimismudeli monitoorimine (2012. aasta märtsist alates kogutud andmestik). Esimeses hoones on viimaste aastate jooksul sündinud üle 250 uue projekti. Muuhulgas on tasuta ja kaaskasutustes oleva ruumi, ressursside, teadmiste ja oskuste kasutamine märkimisväärselt vähendanud ürituste korralduskulusid. 1572. aastal kunsti ja käsitöö tarbeks ehitatud hiiglaslik vabrikuhoone hüljati pärast 1980. aasta maavärinat. 2012. aastal hõivas ehitise protestiaktsioonina kunstikerühmitus, kes seisis hoone restaureerimise ja ruumide Forum of Cultures 2014 peakorteriks muutmise plaani vastu. Täna on hoone Napoli avaliku hüve osa ning selle mittetulunduslik, kultuurilisi ja sotsiaalseid tegevusi hõlmav haldus on üle antud avatud ja defineerimata piiridega kogukonnale.

Antwerpen: kinnisvaraomanike vahelise koostöö algatamine

See näide pärineb Sub-Urban võrgustikust (detailsemalt: Tosics, 2017). Antwerpeni (Belgia) siselinnast väljapoole jääv rahvastik kasvab kiiresti. Linna servaaladelt valiti välja 7 väga erineva identiteedi ja väljakutsetega piirkonda. Üks neist on endine tööstuspiirkond Lageweg. Piirkonda iseloomustab väikeste kruntide mosaiik ja nende omanike killustatus. Kiirendamaks arendusprotsessi, on linnavalitsus rakendanud spetsiifilisi pilootmeetmeid (van Tuilj, 2016). Näiteks on organiseeritud vestlusi ja arutelusid, et kaardistada piirkonnaga seonduvaid ühiseid ambitsioone; interaktiivseid töötubasid stsenaariumite läbimõtlemiseks; eri huvigruppe koondavad ja koostööle veenvad ringkäike ja muid ühiseid lahendusi kujundavaid tegevusi. Nii soodustatakse kinnisvaraülest koostööd ja luuakse eeldus uuteks arendusteks.

URBACTi kapitaliseerimise projekt Re-making the city

Kolme võrgustiku kogemusele tuginedes otsustas URBACT algatada kapitaliseerimise projekti, et süstematiseerida uusi planeerimismeetmeid. “Re-making the city” projektis töötati kolme URBACTi juhteksperdi, Francois Jegou, Nils Shaeffler ja Maarten von Tuilj, koostöös ning Iván Tosics juhendamisel välja uus veebipõhine töövahend.

Uus Veebivahend on inspireerivate ja kohapõhiste linnaarengu juhtumite giid, mille eesmärk on süstemaatiliselt näidata innovatsiooni kahel põhiteljel.

X telg: väljakutsed ja planeerimislähenemised

Veebivahend käsitleb kompaktse ja tasakaalustatud linnaarengu väljakutseid:

• Alakasutatud vara: tühjad või vähekasutatud hooned ja alad
• Halvasti funktsioneeriv vara: mahajäänud ja segregeerunud piirkonnad, monofunktsionaalsed alad, keskkonnavaenulikud ja jätkusuutmatud alad ja hooned

Y telg: meetodid ja sekkumised

Sellel teljel on planeerimistsükli etapid: kaardistamine, aktiveerimine, kavandamine, eksperimenteerimine, otsustamine, rahastamine, süvalaiendamine, hindamine.

Veebivahendis on koondatud konkreetse juhtumi põhiselt innovaatilised lähenemised nii Refill, Second Chance ja Sub-Urban võrgustiku linnadest kui ka URBACTi hea praktika kollektsioonist. Töövahendi kasutajad saavad otsida häid lahendusi konkreetsele probleemile või planeerimistsükli etapile vastavalt.

Vaatamata toimuvatele muutustele linnapoliitikas, on kriisijärgse aja reageeringuna tekkinud poliitikauuendused veel toimivad. Euroopa Liidu poliitikakujundamise eesmärk peaks olema innovatsioonidele orienteeritud ja loovat linnapoliitikat elus hoida.

Originaalartikkel:https://www.blog.urbact.eu/2019/01/new-urban-planning-part-2/

Viited

Ramsden, P – Tosics, I, 2017: Urban regeneration before and after the crisis. A capitalisation report for the URBACT programme. (Unpublished.)

Tosics, I, 2018a: Creating temporary space for experimentation about future activities. 27 March 2018
http://urbact.eu/creating-temporary-space-experimentation-about-future-activities

Tosics, I. 2018b: Lessons To Be Learnt From The Economic Crisis. In: Second Chance Thematic Paper No 3: Involving Urban Actors in the Reactivation of Vacant Buildings. 29 July 2018
http://urbact.eu/sites/default/files/media/2ndchance_paper_n.3_involvement_of_urban_actors_tosics.pdf

Tosics, I. 2017: Densification beyond the city centre: urban transformation against sprawl. 19 January 2017.
http://urbact.eu/densification-beyond-city-centre-urban-transformation-against-sprawl

URBACT Re-making the city webtool, developed by Francois Jegou, Nils Schaeffler, Maarten van Tuilj and Iván Tosics, 2018
http://remakingthecity.urbact.eu/index.php

van Tuilj, M, 2016: Transforming planning in the urban fringe – expert-opinion. URBACT
http://urbact.eu/transforming-planning-urban-fringe-expert-opinion