URBACTi linnafestival teeb linnad Euroopas nähtavaks

Möödunud aastal Tallinnas oli linnafestival elav võrgustumisüritus, otsekui suur uute partnerite otsimise laat. Siis olid sadakond Euroopa linna äsja saanud tunnustuse oma uuenduslikele kohalikele lahendustele, mis andis neile ühtlasi võimaluse ise juhtpartnerina uut võrgustikku moodustama asuda. Tänavusel linnafestivalil oli põhirõhk äsja lõppenud võrgustikprojektidel. Perioodil 2015-2018 töötasid aktiivselt 20 nn tegevusplaani võrgustiku (Action Planning Networks). Linnafestival tõi aruteluringides kokku ka need linnad, mis otseselt sama projekti raames kokku ei puutunud. Nii võimendus URBACTi tuumidee – headest lahendustest rääkida ja neid mujal taaskasutada – festivalil veelgi.

Eesti linnadest osalesid eelmise ringi võrgustikes kaks. Tallinna linn lõi kaasa Freight TAILS võrgustikus, mis tegeles linnade transpordi ja logistikaga ning Tartu linn oli partneriks sotsiaalmeedia ja digilahendustele suunatud INTERACTIVE Cities võrgustikus. Mõlemad Eesti linnad on partnerite seas hinnatud – õppida on nii meil teistelt kui ka vastupidi. Jaagup Ainsalu Tallinna Transpordiametist on tõdenud, et teiste linnade lahendusi tundes on vaade oma linnale samuti selgem. Tartu linn oma digitaalsete avalike teenuste ja internetipõhiste kaasamislahendustega on tuntud kogu Euroopas.

Festivalile eelneval päeval toimus eelmise vooru võrgustike kogemusi kokku võttev seminar “URBACT Lisbon City Lab: How can we increase levels of citizen participation in urban decision-making?” Paljud linnad on asunud süsteemselt välja arendama platvorme, mis võimaldavad kodanikelt õppida ja inimestega koos linna muuta. Kuna meie linnad Eestis on väikesed, siis paljud suurlinnade lahendused nõuavad tõlgendamist. Näiteks kui miljonilinnas kõneldakse 100 000 elanikuga naabruskonnale suurema otsustusvõimaluse andmisest, siis Eestis püüavad omavalitsused juhtimisotsuseid detsentraliseerida kaasates ka 2000-3000 elanikuga linnanaabruskondi ja 200-300 inimesega külasid. Samas suurte tihedate linnanaabruskondade elanike kaasamises on meil palju õppida.

Hästi rahastatud linna- ja elusasemepoliitika on Euroopa linnades liigutanud mägesid, mõnikord ka vales suunas. URBACTi võrgustikest tasub otsida pigem väikseid jõukohaseid lahendusi. Need uuendused ongi põnevad seetõttu, et megainvesteeringute asemel toimub muutus inimeste peades ning ollakse valmis asju lahendama teisiti ja teistsuguse hoiakuga.

Bristoli linn ja tema juhitud võrgustik küsis, kas linn, selle allasutused ja teised suuremad hankijad piirkonnas võiksid piirkondlikku raha kasutamist suunata ka selliselt, et see toetaks just selle regiooni ettevõtlust. Sarnaseid küsimusi ei saagi alati lahendada kohapeal, küll aga lähtuvad just kohalikult tasandilt olulised ettepanekud seadusandjale nii riigi kui ka Euroopa tasandil.

Arrival Cities võrgustik sidus omavahel linnu, mis püüavad leida mõistlikke kohalikke lahendusi praegusele sisserändekriisile. Pagulaskriisi eesliini linnade kõrval oli siin võrgustikus partneriks ka Riia. Samal ajal kui riikide ja Euroopa tasandil kaubeldakse, tuleb kohalikul tasandil saabujad linnaparkidest elukohtadesse paigutada ja tööle aidata. Linnad vajavad üksteise kogemusi, et operatiivse juhtimisega toime tulla, kuid koos saavad ka üldised väärtused selgemaks. Mõned linnad näiteks tunnevad, et sõjapõgenikud on linna arengule palju kasulikumad kui ülemäärased turistide vood. Esimesed hakkavad ühel või teisel moel linnaelust osa võtma, seda kuidas, saab kohaliku poliitikaga suunata. Turistid aga tarbivad ja lahkuvad, vastutamata selle eest, mis tuleb pärast neid.

Näibki nõnda, et abstraktsed euroopalikud väärtused jõuavad oma tegeliku sisuni kohalikul tasandil. Paljude inimeste jaoks on Euroopa tasandi poliitilised otsused kauged. Ilmaasjata ei ole Europarlamendi valimiste osalusmäär väga madal. Kohaliku tasandi ja linnade esiletõusu vajadus on ilmselge. Suuremad Euroopa linnad koonduvad EUROCITIES liikumisse, mis püüab linnade häält Euroopa otsustes kuuldavaks teha. Iga aasta oktoobris toimub Brüsselis Regioonide ja Linnade Nädal. Paljud Euroopa tasandi strateegiad (Urban Agenda for EU) mõtestavad eri valdkondade suunaseadmisi lahti valdkondadeüleselt konkreetsetes kohtades. Mitmed Euroopa Liidu toetusmehhanismid (nt Urban Innovative Action) rõhutavad seda, et innovatsioon sünnib konkreetsetes kohtades.

URBACT võrgustikes osalejad täidavad sisuga moesõnad nagu poliitikavaldkondade integratsioon, energiasääst, kliimamuutused, sotsiaalne sidusus, ebavõrdsuse ja segregatsiooni vältimine, kodanike kaasamine, ettevõtlikkus, konkurentsivõime. Suheldes sarnaste omavalitsustega üle Euroopa muutuvad praktiliste kogemuste saamise kõrval ka üleeuroopalised väärtused sisukaks ja enesestmõistetavaks.

Teksti autor: Kadri Leetmaa, URBACT Eesti kontaktpunkt

Linnafestivali video: