Sotsiaalne ja tehnoloogiline innovatsioon hariduses

Haridusalase Innovatsioonivõrgustiku algus

Hispaanias asuv Viladecansi linn on kohalikku haridust juhtinud uuenduslike lähenemiste suunas ning kaasanud selleks erinevaid osapooli, näiteks õpetajaid, perekondi, kogukonna ühendusi ja ettevõtteid. Haridusalane Innovatsioonivõrgustik (The Educational Innovation Network (EIN)) on üks sellise koostöö silmapaistvamaid näiteid. Gisela Navarro, Viladecansi hariduse volinik, tuletas meelde hetke, kui ta mõistis, et linna on vaja luua haridusalane võrgustik. Kohalikul uurimisprojektide võistlusel kuulas ta noort koolitüdrukut rääkimas Alzheimeri tõvest. Ettekannet kuulates tabas teda aga suur üllatus, kui ta kuulis, et tüdrukul ei olnud võimalik rohkem informatsiooni meditsiiniliste detailide kohta saada, sest haiglas töötavaid arste oli keeruline intervjueerida.

Navarro otsustas, et midagi peab ette võtma. Kuidas saab olla nii, et õpilane ei saa oma suurepärast uurimustööd lõpetada, sest ei pääse informatsioonile ligi. Viledecansi linn ei saa endale lubada, et noored motiveeritud õpilased jätavad oma potentsiaali realiseerimata. Sellest ajast alates on Viladecansi linn asetanud kohalikus poliitikas haridusega seotud küsimused esikohale. Linnas olemasolevad teadmised ja oskused püütakse teha õpilastele kättesaadavaks.

Haridusse kaasatud kogukond

Viladecansi linn tahaks, et haridus oleks alati kättesaadav ja ümbritseks inimesi kõikjal. Sellise lähenemise järgi peaks igaühel linnas olema kiire ja taskukohane ligipääs hariduse võimalustele. Õpilaste jaoks tähendab see ametliku õppeaja ja vaba aja ühendamist. Selline lähenemine ootab kõikide linnaelanike valmisolekut.

Selle mudeli edendamiseks alustasid Viladecansi elanikud "koolimüüride" lõhkumist ning tegid hariduse omandamise ja edasiandmise võimalikuks ka neile kogukonna liikmetele, kes koolis ei õpi ega õpeta. Linn juhib seda protsessi ning tahab luua avatud ja edumeelse hariduskeskkonna, kus saab kogu aeg õppida. Sellises haridusmudelis on õpetamise vastutus nii lapsevanematel, naabritel, ettevõtetel, noorteklubidel, kultuuriasutustel kui ka spordiklubidel. Erinevates haridusprojektides ja initsiatiivides osaleb ka kohalik omavalitsus ise, kaasa löövad näiteks kultuuri- ja spordiosakond. Sellegipoolest on kooliõpetajate oluline roll hariduse edasiandmisel püsinud. Kõiki neid erinevaid osapooli hoiab aktiivse ja motiveerituna Haridusalane Innovatsioonivõrgustik (The Educational Innovation Network). Viladecansi linna näide tõestab, et isegi kui kohalik omavalitsus ei saa lahendada kõiki haridusega seotud väljakutseid, on erinevate osapoolte vahelise koostöö abil siiski võimalik hariduse omandamiseks uusi võimalusi avada.

Uute suundumustega kaasas käimine

Lisaks aktiivsele kogukonna kaasamisele tuleb hariduse edendamiseks kaasas käia muutuva maailmaga. See nõuab järjepidevat õppimist ja oskuste värskendamist, eriti tehnoloogia ja digitaalsete õppevahendite vallas. Digitaalne kirjaoskus tuleb noortele kaasa iseenesest tänu nende igapäevasele kokkupuutele nutiseadmetega. Noored pääsevad ligi üleilmsele informatsioonile ja erinevatele sotsiaalvõrgustikele. Selle tulemusena on õpilaste tehnoloogilised teadmised ja oskused sageli rohkem arenenud kui nende õpetajatel.

Seega on meil vaja rohkem tehnoloogiateadlikke õpetajaid, kes suudaksid edukalt uute suundumustega kohaneda ja kasutada IKT-d nii õpetamise kui ka õppimise protsessis. Koolid peavad traditsioonilistelt meetoditelt üle minema uuenduslikuma ja digitaalsema õpikeskkonna peale. Lisaks tuleb meeles pidada, et tänapäeval on tööturule sisenemiseks vaja üha enam tehnoloogilisi oskusi.

Tehnoloogialane koolitus ja digitaliseerimine tuleviku heaks

Noored peavad iga päev kokku puutuma digitaalse maailma väljakutsetega. Sellest tulenevalt on Haridusalane Innovatsioonivõrgustik (The Educational Innovation Network) pakkunud tehnoloogiakoolitusi õpetajatele ja lapsevanematele, et nad oleksid võimelised lapsi haridusteel toetama. Viladecansi linn on igal aastal investeerinud ka digitaalsetesse klassiruumidesse, et kõik linna klassid saaksid digitaalseks. Lisaks on võrgustik toonud kokku hariduskeskused ja kohalikud ettevõtted ning tänu sellele on osapooled teadlikud üksteise vajadustest ning huvidest ja saavad koos planeerida paremat hariduskeskkonda linna noortele. Praktikas on see muutunud mitmesugusteks põnevateks ja inspireerivateks projektideks, mis väärivad ka rahvusvahelist tähelepanu: õpilased, õpetajad ja tehnoloogiaettevõtted kohtuvad klassiruumis, et proovida hariduslikke tehnoloogialahendusi; keskkooliõpilased õpetavad noorematele programmeerimist ja robootikat; kohalikud ettevõtted juhendavad keskkooliõpilaste teadusprojekte.

Viladecansi linnas on Haridusalase Innovatsioonivõrgustiku edendamine ette nähtud mitmetes strateegiadokumentides. Samal ajal kui paljud riigid ja linnad muretsevad PISA tulemuste ja erinevate pingeridade pärast, on Viladecansi elanikud püüdnud kehtestada terviklikuma ja kõiki kaasava lähenemise haridusele. Sellisel uuenduslikul ja koostööl põhineval lähenemisel on olnud juba mitmeid positiivseid tulemusi, näiteks on koolis läbikukkumiste osakaal viie aasta jooksul oluliselt vähenenud (19% enne ja 7% pärast). Lisaks on selline lähenemine suurendanud õpetajate ja lapsevanemate pühendumist, pädevust ning muutnud ka suhtumist haridusse.

Positiivne kogemus nakatab ka teisi linnu

Viladecansi linna positiivne kogemus on viinud selleni, et ka viis teist Euroopa linna on liitunud URBACTi "On Board" projektiga, mille abil püütakse Haridusalane Innovatsioonivõrgustik tööle saada kõigis neis linnades. Projektiga liitunud linnad asuvad erinevates piirkondades, igaüks alustab erinevast alguspunktist ning ka eesmärgid on linnadel erinevad. Nantesi linnas (Prantsusmaa) on kiirelt arenev innovatsioonikeskus, milles asuvad tehnoloogiaettevõtted vajavad kogenud ja haritud tööjõudu. Samal ajal on linna sotsiaalmajanduslik struktuur aga paigast ära ning linn loodab hariduse abil seda olukorda parandada. Haridusalane Innovatsioonivõrgustik oma koostööstruktuuriga võib selles osas suureks abiks olla. Tallinn on suuna seadnud digitaalse ja targa poliitika poole, mille üheks suureks eesmärgiks on hariduse digitaliseerimine. Linn tahab muuta ka vaateid ja hoiakuid uuenduslikuma hariduse suhtes. Albergaria linnas (Portugal) on oluline roll tootmissektoril, kuhu on vaja kvalifitseeritud noori kõrgtehnoloogilistele töökohtadele. Albergaria linna huvitab eriti Viladecansi linnas hästi toiminud koostöö erasektori ja koolide vahel. Hamstadi linnal (Rootsi) juba on kaasaegne haridussektor, mis tervitab uuenduslikke projekte. Sellegipoolest tahavad nad veelgi rohkem julgustada perede ja kogukonna kaasamist kooliellu. Poznani linnal (Poola) on pikaajaline kogemus õpilastele hääle andmises erinevate osalusprotsesside kaudu, küll aga tahaks linn veelgi enam kaasata kooliellu erinevaid väliseid osapooli. Seeläbi püütakse parandada haridustulemusi ja luua kogukonnas suuremat kuuluvustunnet.

Kõik "On Board" projektis osalevad linnad on hariduse tugevalt oma poliitilistesse tegevuskavadesse sisse kirjutanud ja võtnud juhi ning vahendaja rolli parema hariduskeskkonna pakkumisel.

Arenguruum tulevikuks

Viladecansi Haridusalasel Innovatsioonivõrgustikul on loomulikult ka arenguruumi. Initsiatiiv sai alguse alles 2014. aastal ning kindlasti areneb ning täieneb see läbi "On Board" koostööprojekti kogemuse. Näiteks tahavad Viladecansi elanikud edaspidi õppida teiselt "On Board" partneritelt, kuidas õpilaste häält kuuldavamaks teha ning kuidas panna õpilased aktiivselt oma haridust edendama. Samal ajal otsitakse paremaid võimalusi, kuidas erinevate osapoolte vahel kogemusi jagada. Lisaks püütakse defineerida ka näitajate kogum, mis võiks mõõta Haridusalase Innovatsioonivõrgustiku mõju linnale.

Originaalartikkel: https://urbact.eu/innovation-educational-success