Elavamate tänavate abil paremaks linnaks

Elavad tänavad

Septembri keskpaigas muutub Via della Salute’i tänav Parmas (Itaalia) üheks päevaks täielikult. Linnaelanikud viivad tänavatelt autod, mis tavaliselt selles ruumis domineerivad. Autode asemele tuuakse lauad ning need seatakse valmis õhtusöögiks, millest võtab osa umbes 200 naabruskonna elanikku. Sel päeval saavad tänaval vabalt liikuda ja mängida ka lapsed. Just lapsed tunnevad ära hetke, mil saavad enda valdusesse ruumi, mis tavaliselt neile ei kuulu.

Tänaval toimuv õhtusöök on hea näide, kuidas linnaruumis tekitada ühtekuuluvustunnet, luua positiivne õhkkond ja suurendada piirkonna atraktiivsust. Seda näidet tutvustati ka Parmas toimunud Thriving Cities URBACT võrgustiku avakoosolekul. Koosolekul osalenud rahvusvaheline delegatsioon tutvus ka muudetud tänavaga ning kogu naabruskonnaga laiemalt. Parma esindajad tutvustasid linna tulevikuplaane ning rääkisid, et linnal on järgnevate aastate jooksul kavas linnaruumi elavdada ka mujal ning korraldada teisteski piirkondades sarnaseid üritusi.

Edukas kohalik majandus paneb tänavad õitsema

Thriving Cites URBACT võrgustiku partnerid keskenduvad linnades üha enam säästlikele liikumisviisidele ning tänavaid kujundades asetatakse inimesed kesksele kohale. Linnad püüavad välja selgitada, millist sotsiaalset ja majanduslikku kasu see toob. Kui inimkeskse linnaruumi kujundamise kasulikkusele selgelt viidata ja seda rõhutada, siis võetakse ka muutused lihtsamini omaks. Lisaks üldistele eesmärkidele, milleni võrgustikus osalevad linnad jõuda tahavad, tegeleb iga linn ka omaenda lahendustega. Parma jaoks on selleks nukker tänavapilt paljude tühjade poodidega. See kurb vaatepilt on kahjuks reaalsus paljudes Euroopa linnades. Kohalikele poodidele ei ole kaubanduskeskuste ja veebipoodide arendamine hästi mõjunud. Kui aga tänavaid elavdada, siis võib ka sealne majandustegevus taaskord õitsele puhkeda.

Kohaliku majanduse tugevdamine linnakeskustes ning teistes naabruskondades on olulisteks teemadeks kõikide võrgustiku partnerite jaoks. Klaipeda (Leedu) ja Radomi (Poola) linnad keskenduvad neis küsimustes ajaloolistele kesklinnadele. Nova Gorica (Sloveenia) ja Antwerpen (Belgia) koondavad oma tähelepanu aga kesklinnast eemal paiknevatele linnaosadele. Tänavate elavamaks muutmisel tekivad linnadel küsimused ka kaasamisega, näiteks kuidas saaks avalik ruum vähendada soolist ebavõrdsust ja kuidas ületada ebavõrdsust seoses transpordiga (nt taskukohasus, ligipääsetavus). Igoumenitsa (Kreeka) ja Santo Tirso (Portugal) linnades on fookuses noored, keda on olnud tavaliselt raske kaasata. Koos koolidega töötatakse lastesõbralikuma koolikeskkonna ning turvalisemate liikumisvõimaluste nimel. See tähendab aga ka harjumuste murdmist, et nii lapsed kui ka vanemad võtaksid omaks jalgsi käimise ja jalgrattasõidu ning mõtleksid liikumise kasulikkusele.

Southwarki linnaosa (London) jaoks on samuti eesmärk suurem kaasamine, aga seal on tähelepanu suunatud kohalikele ettevõtetele. Piirkonda kavandatud arendused loovad seal peagi umbes 27 000 uut kodu ja 26 000 uut töökohta. Suuremad liiklusvood on planeeritud läbi ühe konkreetse tänava. See plaan võistleb aga kohaliku naabruskonna vajaduste ning huvidega. Kohalikel ei ole siis enam head ja mugavat ligipääsu kohalikele poodidele. Seega peab linn leidma võimaluse, kuidas ‘’vanu’’ kohalikke ettevõtteid ning kogukondi piirkonna arendamisest mitte välja jätta.

Kõikide võrgustikus osalevate linnade jaoks on lähtepunktiks konkreetne tänav või naabruskond. Neis kohtades välja töötatud sekkumiste mõju ületab aga väga sageli tänava või naabruskonna piire. Kohalikud muutused võivad oluliselt muuta liikumisvooge kogu linnas, võivad ümber kujundada juurdunud käitumisharjumisi ning kaasa tuua ka muutused linna ühistranspordis. Kaks võrgustiku partnerit, Debreceni (Ungari) ja Oradea linnad (Rumeenia), tahavadki just näha, kuidas kesklinna jalakäijasõbralikumaks muutmine mõjutab inimeste liikumismustreid laiemalt.

Foto 2. Jalgrattaga sõitmise tunnid Santo Tirso linnas. Foto: Santo Tirso Linnavalitsus.

Koostöö linnaruumi heaks

Tänavate ja naabruskondade elavamaks ja atraktiivsemaks muutmine ei ole muidugi lihtne ülesanne. Linnaruumi arendades ja ümber kujundades on oluline saada koostööd tegema erinevate valdkondade esindajad ning liita kokku erinevad vaatenurgad. Tänavate ‘’õitsema saamine’’ ei ole seotud ainult liikuvuse ega ruumi planeerimisega. Oluline on ka terviseedendus, kohalik ettevõtlus, sotsiaalne ühtekuuluvus, võrdsete võimaluste loomine ja palju muud. Planeerimisel oleks hea kuulda kõigi huvigruppide häält, keda muutused mõjutavad. Arendustest oleks lihtsam rääkida, kui neist saadav kasu oleks võimalik n-ö tõlkida konkreetseteks näitajateks, näiteks klientide arvu kasv või sotsiaalsete kontaktide suurenemine tänaval.

Selleks, et inimesed toetaksid linnaruumi ümberkujundamist ja annaksid enda panuse, tuleb eesmärgiks seada n-ö ühisloome. See aitab ületada vastupanu uutele arendustele. Liiga sageli loobuvad poliitikud ja teised otsustajad oma ambitsioonikatest ideedest, sest seisavad silmitsi vihaste kohalike ettevõtjate ja elanikega, kes tunnevad, et neist on mööda mindud. Ühisloome meetodid aitavad luua paremaid lahendusi, tutvustades kohalikke teadmisi ning sidudes erinevate huvirühmade energia ja huvid. Parmas toimuv õhtusöök on vaid üks selline näide.

Võimalus jagada kogemusi ning saada inspiratsiooni

Järgmiste aastate jooksul teevad kümme projektis osalevat linna kohalike huvirühmadega koostööd ühise eesmärgiga luua edukale linnale atraktiivsed ja elavad tänavad. Linnad on selles protsessis koos ning vahetavad kogemusi ja inspiratsiooni. Siin ei pea alustama päris nullist, paljus saab tugineda Euroopa linnade varasematele kogemustele ning ammutada inspiratsiooni teistest sarnastest projektidest, näiteks Living Streets ja Happy Streets. Kui keegi soovib olla projektiga kursis, jagada kogemusi või saada lisainfot toimuva kohta, siis võib saata e-kirja aadressile p.marani@comune.parma.it.

Originaalartikkel inglise keeles