Kuidas aitavad URBACTi head linnapoliitikad kodanikke ja huvirühmi kaasates linnadel jätkusuutlikuks muutuda?

Mitmed linnad ongi selle rolli võtnud ning välja arendanud kohaliku tasandi keskkonnatedlikud linnapoliitikad. 5.-6. oktoobril toimus Tallinnas üleeuroopaline URBACT programmi linnafestival, kus Manchesteri (Ühendkuningriik), Santiago de Compostela (Hispaania), Milano (Itaalia) ja Tallinna  esindajad vahetasid kogemusi jätkusuutlike linnade kujundamise teemal. Kõik need linnad said 2017. aasta kevadel toimunud URBACT programmi Euroopa parimate linnapoliitikate konkursi raames nn hea linnapoliitika tunnustuse.

Kasvav kodanike roll jätkusuutlike linnade kujundamisel

Jätkusuutlikkus või säästlikkus (sustainability) on kontseptsioon, mida on kasutatud alates 1987. aastast. Tavapäraseks on saanud jätkusuutliku arengu defineerimine kolme põhisfääri kaudu: majandus, keskkond ja ühiskond. Kui esialgu oli tegemist pigem revolutsioonilise nišimõtlemisega, siis aja jooksul on jätkusuutlikkuse põhimõte ühiskonnas juurdunud ning nende põhiaspektide kõrval peetakse oluliseks muudki, näiteks majandusarengu mõju kohalikule kultuurile ja inimeste tervisele.

“Keskkonna probleeme peaks käsitlema nii, et kõik asjassepuutuvad kodanikud on kaasatud.” See Rio deklaratsiooni 10. põhimõte rõhutab vajadust muuta kliimamuutustega seotud otsustused inimestele arusaadavaks ja kodanikke kaasavaks. Info üldist kättesaadavust, inimeste teadlikkuse tõstmist ja kodanike jõustamist peetakse oluliseks paljudes rahvusvahelistes deklaratsioonides (näiteks ÜRO globaalset jätkusuutlikku arengut käsitlev raport “Vastupidavad inimesed, vastupidav planeet”, “ÜRO Jätkusuutliku arengu eesmärgid”, “Uus linnaliste keskkondade agenda”, “Amsterdami pakt”, “ELi linnaliste keskkondade agenda” jt) ning need põhimõtted on tänaseks enesestmõistetavad ka riiklikes, regionaalsetes ja kohalikes strateegiates.

Kuidas saab kujundada muutust käitumises?

Poliitikate kujundamises on see väga oluline küsimus. Inimesi peab puudutama nii inividuaalselt kui ka kollektiivselt. Olivier de Schutter (2016) väidab näiteks järgnevat: “Käitumise muutumine on võimalik juhul, kui see puudutab inimeste sisemist motivatsiooni ja see motivatsioon saab osaks inimese identiteedist”. Traditsioonilised lineaarselt ja ülalt alla mõtlevad avalikud poliitikad on üldiselt olnud piiratud mõjuga. Viimase aja analüütilised raamistikud vaatavad keskkonnateadlikke käitumismustreid üha enam läbi praktilisuse prisma. Ei ole tarvis süüdistada tarbijaid nende mittejätkusuutlikes praktikates. Selle asemel on tarvis keskenduda konstruktiivsetele, kaasavatele ning koosloomel põhinevatele projektidele, mis aitavad harjumusi luua ja võivad olla unikaalsed igas kultuuriruumis, olgu selleks siis Manchester, Santiago de Compostela, Milano või Tallinn.

“Lisaks ülalt-alla strateegiatele on vaja jõustada kodanikke”, Jonny Sadler, Manchester

Aastakümneid on arutletud selle üle, kas jätkusuutlikud strateegiad peaksid tulema avalikult sektorilt, niiöelda ülalt-alla, või kodanikuühiskonnalt ja kohalikelt omavalitsustelt. Kas ühiskondlik muutus algab võimupüramiidi tipust või hoopis vundamendist? Manchesteri Kliimamuutuste Agentuuri programmijuht John Sadler esitles linnafestivalil oma linna head praktikat “Kultuuri roll kliimamuutustes”. Manchesteri linn  soovib jõuda ühiskondlike hoiakute muutumiseni, milles igal kaasatud osalisel – riigiasutustel, ettevõttetel, MTÜdel ja kodanikel – on oma vastutus ja asendamatu kompetents. Näiteks kaasatakse Manchesteris avaliku keskkonnapoliitika kujundamisse kohalikud kunsti ja kultuuriga seotud MTÜd. Alates 2010. aastast on Manchesteri linn töötanud koos 30 kohaliku organisatsiooinga ning püüdnud välja arendada innovatiivseid viise, kuidas inspireerida ja motiveerida inimesi oma igapäevategemistes silmas pidama kliimamuutustega seotud küsimusi. See on suurepärane näide kohaliku tasandi valitsemisest kui koosloomest, kus kaasamine ei jää üksnes formaalseks protsessiks, vaid puudutab inimesi ja jõuab välja sisuliste muutusteni.

“Me peame tunnustama aktiivseid kodanikke” Gennadi Gramberg, Tallinn

Tihti võtavad linnakodanikud osa kogukondlikest koristustalgutest või teistest keskkonnahoiule suunatud üritustest seetõttu, et nende südametunnistus peab seda õigeks. Nad lihtsalt hoolivad oma elukeskkonnast ning tunnevad, et peavad midagi ise ära tegema. Need inimesed annaksid oma panuse isegi siis, kui nende heateod üldse tähelepanuta jääks. Tallinna Keskkonnaameti keskkonnaprojektide ja -hariduse osakonna juht Gennadi Gramberg esitles linnafestivalil URBACTi tunnustatud linnapoliitikat “Kevadised linnakoristustalgud” Gramberg rõhutas, et aktiivseid kodanikke tuleb alati nende vabatahtliku töö ja nakatavalt positiivse suhtumise eest tunnustada.

Erinevad kevadised talgud on Tallinnas toimunud juba 26 korda. Koristatud on tänavatelt talvist soola, istutatud lilli ja puid, korjatud prügi randadest. Need üritused on alati olnud väga populaarsed ja lõbusad. Kehakinnituseks on linn pakkunud osalejatele teed ja putru. Koos tööd tegevad inimesed saavad hea tunde puhtast linnaruumist. Lisaks sellele on linn kujundanud tunnustavate rinnamärkide jagamise traditsiooni. Paljud inimesed koguvad eri aastate rinnamärke ja tunnevad end justkui kangelased, kes on ühiskonna hüvanguks järjekordse heateo teinud.

“Lapsed on olulised jätkusuutlikute hoiakute edasiviijad”, Marco Mazziotti, Milano

Milano linn sai URBACTi tunnustuse oma linnapoliitika “Toit linnale” eest. Selles poliitikas on suurt tähelepanu pööratud toiduraiskamise ärahoidmisele. Milano linna Euroopa Liidu ja välissuhete juht Marco Mazziotti näitas oma linnafestivali ettekandes kilekotti sildiga “Io non spreco” (“Mina ei raiska”), tutvustades sellega üht paljudest väga konkreetsetest tegevustest, mida linn on teinud toiduraiskamise vältimiseks koolisööklates. Lastele jagati samasuguseid kilekotte, millega nad said päeva lõpus koolisööklas järelejäänud toidu koju kaasa võtta. Kaudselt mõjutab see alagatus nii lapsi kui ka vanemaid, mõlemad õpivad nii toitu säästlikumalt suhtuma. Laiem linna eesmärk oli juurutada säästlikuku toidu tootmist, töötlemist, jaotamist, tarbimist ja jäätmetega tegelemist.

“Käitumismustrite muutust tuleb stimuleerida”, Miguel Varela Perez, Santiago de Compostela

Ettevõtte “Teimas Desenvolvemento” tegevjuht Miguel Varela Perez tutvustas Euroopa tunnustuse saanud põnevat linnapoliitikat “Tropa Verde taaskasutuspreemia”. Ta jagas Santiago de Compostela kogemust sellest, kuidas mänguliste elementide kasutamine inimesi motiveerib. Selle omamoodi taaskasutusmängu raames said linnaelanikud taaskasutussüsteemi eelistamise eest žetoone, mida nad said kasutada kohalike teenuste eest tasumisel (näiteks bussipiletite ostuks, juuksuris või söögikohtades tasumiseks). See eeldas tihedat koostööd laia ringi kohalike ettevõtjate ja teenusepakkujatega, kes oleksid nõus toetama seda, et inimesed teeksid oma igapäevapraktikas rohkem rohelisi tegusid, näiteks väärtustaksid taaskasutust ja ringlusmajandust.

Kuidas saaks URBACTi tunnustatud häid linnapoliitikaid üle tuua teistesse linnadesse?

Kuigi paljudele Euroopa linnadele on keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse tagamine erinevates eluvaldkondades igapäevane ülesanne, ei osata sageli kohalikku keskkonnapoliitikat kujundada koos kodanikega. URBACTi programmi poolt esile tõstetud heade linnapoliitikate ühisosa on linnaelanikele aktiivse rolli andmine poliitikakujundamise protsessis. Mitmed need põhimõtted on rakendatavad ka teistes linnades. Kokkuvõttes võib URBACTi keskkonna ja jätkusuutliku arenguga seotud heade linnapoliitikate kohta öelda järgmist:

• Teemade ring on lai: kliimamuutused, energiatõhusus, jäätmemajandus, tänavate puhastus, nn õigus toidule programmid, taaskasutuse soodustamine ja palju muud.
• Kliima- ja keskkonnapoliitikat saavad kujundada väga erinevate elualade inimesed, mitte üksnes ametnikud ja kohalikud poliitikud, vaid ka kunsti- ja kultuuriinimesed, ettevõtjad, õpetajad ja haridusjuhid, noored ja õpilased.
• Ettevõtmised võivad seada endale erinevad eesmärgid: inimeste jõustamine ja nende teadlikkuse tõstmine, visioonide loomine, alternatiivsete majandusmudelite väljakujundamine vms.
• Meetodeid, kuidas kodanikke kaasata, on palju: inimesi saab tunnustada ja premeerida, kaasata mängude kaudu, tõsta nende teadlikkust erinevate kampaaniatega, korraldada põnevaid üritusi.
• Omavalitsused saavad valida sellise lähenemise, mis sobib kõige paremini nende seniste projektidega, kohaliku kultuuri ja kasutatavate ressurssidega.
• Ettevõtmistel võivad olla erinevad rahastajad, näiteks omavalitsus ise, aga ka eraalgatuslikud fondid või sponsorid.
• Esialgsetest üksikalgatustest võivad kujuneda püsivamad ettevõtmised (näiteks nn elavad laborid, innovatsioonikeskused või kliimalaborid), laiemad strateegiad, ühisrahastusplatvormid või ühistegevuste traditsioonid.

Lõpetuseks võib öelda, et kõik kliimamuutuste ja keskkonnateemadega tegelevad ettevõtmised URBACTi heade poliitikate linnades on suutnud kohaliku poliitika teha ametnikele, poliitikutele aga ka kodanikele arusaadavaks ja kaasahaaravaks. Selle loodud positiivse atmosfääri kaudu on jätkusuutlikkuse eesmärke lihtsam reaalsuses saavutada.

Marcelline Bonneau 24 Ooktoober 2017