Naised, keda märkame … ja ei märka

Kuigi London on üks maailma mitmekesisema rahvastikuga linnu (37% elanikest on sisserändajad) ning integratsiooni poolest pigem positiivne näide, on sooline ebavõrdsus, eriti töökohtadel, jätkuvalt probleemiks. Näiteks palgalõhe on Londonis kogu riigi suurim. Keskmiselt teenib täiskohaga töötav naine Londonis 14,6% vähem kui sama koormusega töötav mees. Viimase kümne aastaga on sooline palgaerinevus vähenenud vaid 0,5%. Sellisel kiirusel võtaks töötasude võrdsustumine aega 500 aastat! (ONS 2017) 

Sooline ebavõrdus Londonis on ühtviisi probleemiks nii era-, avaliku kui kolmanda sektori töökohtadel. Ainult 32% parlamendi liikmetest ning 36% Londoni volinikest on naised. Mittetulundusühingute juhatuste liikmetest on vaid iga viies naissoost. Ühendkuningriigi esisaja börsiettevõtete tegevjuhtidest on kõigest seitse naised ning ettevõtluse valdkonnas on üldse juhtivatel kohtadel naisi vaid 23%.

Naised, keda märkame

#BehindEveryGreatCity kampaania raames tellis Londoni Linnavalitsus UCL (University College London) teadlastelt uuringu mitmekesisusest ning naiste kujutamisest reklaamis. Uuringu tulemustest selgus, et vaid üks kolmest naisest tunneb, et reklaamid teda kõnetavad. Erineva kultuurilise tausta, vanuse ja seksuaalse orientatsiooniga naised tundsid endi ignoreerimist erinevalt.

 “Naised, keda märkame” uuringu peamised tulemused:

• 75% naistest leidis, et reklaamid peaksid kujutama Londoni elanikkonna mitmekesisust. Vaid üks neljast vastanust leidis, et reklaamid on kultuuriliselt mitmekesised.
• Naised ja tüdrukud tundsid survet, vastamaks reklaamides esitatud ilustandarditele.
• Üle 55-aastaseid naisi ei näidata reklaamides piisavalt, vaid üks viiest vastanust suutis meenutada reklaami, kus oli kujutatud vanemaid naisi. Vanemaealised küsitlusele vastanud tundsid, et nad on meediakajastuses nähtamatud ja tähtsusetud.
• Reklaamid keskenduvad kehakultusele ja vaid 18% vastanutest suutsid meenutada reklaamis nähtud puuetega inimesi.
• Küsitluses osalenud seksuaalvähemuste kogukonna esindajad tundsid end väljajäetuna. Vaid üks kolmest vastanust leidis, et vähemused on meedias hästi esindatud.
• Vastanud olid kriitilised ka fotode töötlemise suhtes. 42% vastanutest arvas, et see on vastuvõetamatu, 69% arvas, et reklaamifirmad peaksid lisama vastava teabe.

Et parandada uuringu tulemustes välja toodud ebavõrdsust algatas Londoni linnapea konkurssi “Naised keda näeme.” Koostöös meediapartnerite Exterion Media and JCDecaux'ga pandi välja auhind, 500 000 naela väärtuses reklaamipinda maailma ühes nõutumas reklaamikeskkonnas –  Londoni ühistranspordis – ettevõttele, kes loob positiivseima ja kaasavaima naisi kujutava reklaamikampaania. Kampaanias oli üle saja osaleja.

Ja võitjaks osutus…

Tervisekaupade müügikett Holland & Barrett võitis menopausi teemalise kampaaniaga ME.NO.PAUSE (ma ei peatu). Kampaania kujutas erinevatest ühiskonnagruppidest naiste menopausi läbimise kogemust. Võitnud reklaamist saab lähemalt lugeda siit ja siit.

#BehindEveryGreatCity soolise võrdsuse kampaania

Kampaania raames toimus üle kogu Londoni üritusi, mis juhtisid tähelepanu soolisele ebavõrdususele linnas.

• Parlamendi väljakule paigaldati 11 mehe monumendi kõrvale esimene monument naisterahvale – oma monumendi sai naisõiguslane Millicent Fawcetti (1847 – 1929) . 
• Hidden Credits (peidetud tunnustus) kampaaniaga tutvustati meedias eelmisel sajandil Londonis elanud ja töötanud ning naiste õiguste eest võidelnud naiste saavutusi.
• Käivitati programm Our Time – supporting future leaders (Meie aeg –  toetades tulevasi juhte) eesmärgiga parandada naiste esindatust Suur-Londoni administratsioonis.
• Lapsevanemate tööalaseks toetamiseks loodi lastehoiu eest järelmaksuga tasumise võimalus, spetsiaalne enneaegse lapse vanema puhkus  ning vastsündinu vanema puhkus.
• Soodustamaks soolist võrdsust internetikeskkonnas (83% Vikipeedia biograafiatest on meestest ja 85% Vikipeedia autoritest on mehed) tegid Vikipeedia ja BEGC ühise kampaania ‘Edit-a-thon’ loomaks uusi artikleid ühiskonna silmapaistvatest naistest.
• Haridusprogramm "Naiste vaprus" tutvustas võrdõiguslikkuse eest võitlemise ajalugu Londoni koolilastele.
• Londoni ühistranspordi kunstiprogramm Art of the Underground (Maaalune kunst) juhtis tähelepanu naiste vähesele esindatusele avalikus kunstiruumis. Aasta kestnud naiskunstnikele suunatud programmiga üritati tasakaalu puudumist leevendada.
• Londoni linnapea Linnauuendamise Töögrupp algatas programmi “Hea majanduskasv läbi disaini”. Uuriti mitmekesisust arhitektide ja linnakeskkonna kujundajate hulgas ning otsiti võimalusi kuidas seda suurendada.