Mänguliselt viiruse vastu

Miks peaksime kriisi ajal üldse mängimisest rääkima? URBACTi Playful Paradigm võrgustiku juhteksperdi Ileana Toscano sõnul on mäng tervisliku elu põhiosa ning eriti oluline just koroonaviiruse pandeemia ajal. Paljud inimesed tunnevad sel perioodil ärevust ja pinget ning on väga oluline neist tunnetest vahepeal eemale saada. Sellele aitab näiteks kaasa lähedastega suhtlemine ning nendega koos aja veetmine. Erinevad mängulised tegevused edendavad inimeste suhteid ning aitavad vähemalt mõneks hetkeks unustada probleemid ja lõpetada muretsemine.

Pandeemia ajal on palju tähelepanu saanud inimeste tervise ja sissetulekute kaitseks loodud meetmed, kuid linnade käsutuses on ka palju teisi ning ‘’pehmemaid’’ tööriistu, mille abil oma kogukondi toetada. Kui Euroopa esimest korda COVID-19 tõttu lukku läks, siis reageeris Playful Paradigm rahvusvaheline linnade võrgustik kiiresti, jagades praktilisi nõuandeid oma kogukondade vaimse heaolu toetamiseks ning arendades linnadega koos välja veebipõhise praktiliste mänguvahendite kogu. Linnad olid selle mängulise mõtteviisi eest tänulikud, sest see inspireeris neid rohkem mõtlema kogukonnale ning sellele, kuidas lõõgastuda täiesti uues ja hirmutavas olukorras. Linnad õppisid, et mäng on kasulik tööriist ja seda saab kasutada mitte ainult klassikalisel viisil laste lõbustamiseks, vaid edukalt ka täiskasvanute õpetamiseks, pingete vähendamiseks ja rõõmustamiseks. Olukorras, kus palju räägitakse COVID-19-ga seotud vaimse tervise ohtudest, tuleb linnadel oma kogukondi toetada ning leida ohutuid koosolemise viise.

Lisaks Playful Paradigm võrgustikule on sellistele teemadele tähelepanu pööranud ka mitmed teised URBACTi võrgustikud. Näiteks on C-Change võrgustikus uuritud, kuidas kunsti ja kultuuri kaudu kogukond rohkem mängulisemalt tegutsema panna. URBACTi Health & Greenspace võrgustik aga tegeleb linnade rohealade parandamisega ning kogukondade vaimse ja füüsilise tervise edendamisega. Pandeemia ajal on erilist tähelepanu saanud inimeste võrdne ligipääs rohealadele ning üha enam hinnatakse rohealade rolli füüsilisele ja vaimsele tervisele. Järgnevalt tuuakse artiklis kolm inspireerivat näidet, kuidas linnad on mängu ja kunsti kaudu edendanud oma elanike sotsiaalset kaasatust ja heaolu.

1. Novigrad-Cittanova, Horvaatia (elanikkond 4345)

Novigrad on Aadria mere rannikul asuv turismi- ja kalurilinn ning Playful Paradigm võrgustiku partnerlinn. Kui koroonaviirus 2020. aasta kevadel linna jõudis, siis kutsus omavalitsus inimesi kodus püsima ning üle linna oli näha loosungeid “I'mstayinghome (mina jään koju)”. Samal ajal jagasid linna ning kohalike raamatukogude veebileheküljed näpunäiteid kodusteks tegevusteks ja mängudeks (nt viited lõbusatele lauamängudele). Suveperioodil pakkus kohalikele ja turistidele meelelahutust kultuuriprogramm, kus oli palju mõeldud ka sellele, kuidas inimesi hajutatuna hoida. Ettevõtmise “Music on every corner (muusika igal nurgal)” raames esinesid kohalikud bändid juunist septembrini kaks korda nädalas nii parkides, väljakutel kui ka tänavatel. Iga-aastaselt toimuv üritus “Street Wizards Evening (tänavavõlurite õhtu)” toimus samuti hajutatult ning ulatus linna peaväljakult sadamani välja. Üritus ühendas endas muusikat, tantsimist, žongleerimist, akrobaatikat ja muid tsirkusetegevusi. Linna iga nurk muudeti elavaks. Ka paljud haridustegevused viidi õue. Näiteks loodi koostöös keskkonnaekspertidega töökoda, mis kogus rannast plastikut ja muutis selle kunstiks. Linnajuhid olid üritusi ja tegevusi kavandades üpris murelikud, sest teadsid, et üks halb otsus võib ohustada tervet kogukonda. Väikene kogukond pidas aga kõikidest reeglitest eeskujulikult kinni ja toimis keerulises olukorras väga harmooniliselt.

2. Esplugues de Llobregat, Hispaania (elanikkond 46 000)

Esplugues asub Barcelona linnaregioonis ja on järjekordne Playful Paradigm partnerlinn. Koroonaviiruse piirangute ajal püüdis linn inimeste motivatsiooni üleval hoida ning üritas näidata, kuidas mängulised tegevused, kunst ja muusika suudavad aidata paremini olukorraga toime tulla. Kriisi ajal tuli linn ettevõtetele ja linnaelanikele appi erinevate toetustega ning pakkus abivajajatele ka toiduabi. Lisaks aga tegeleti aktiivselt inimeste vaimse tervisega. Eriti pöörati tähelepanu eakate isolatsioonile ning lapsevanematele, kes pidid koduses keskkonnas tasakaalustama töö tegemist ning lastega tegelemist. Linn pakkus erinevatele haavatavatele gruppidele psühholoogilist tuge ning algatas mitmekülgseid ettevõtmisi. Nende hulgas oli näiteks “mängi kodus” kampaania, mis pakkus internetis erinevaid põnevaid tegevusi peredele, lastele, noortele ja eakatele. Igal nädalal pakuti välja uusi virtuaalseid mänge ja lauamänge ning anti näpunäiteid, kuidas ise mänge luua. Rahvusvahelise mängimise päeva (International day of play) raames korraldas linn koos teiste ühendustega nädala jagu tegevusi, mille hulgas olid näiteks kokandustunnid, lastele mõeldud joogatunnid ja eakatele mõeldud liikumismängud.

3. Mantova (Mantua), Itaalia (elanikke 50 000)

Mantova on väike linn Põhja-Itaalias ja URBACT C-Change võrgustiku partner. Linn suutis pandeemia ajal loovalt edendanud kultuuriturismi, sotsiaalset kaasatust ning tegeles sellega, et lastel oleks võimalus aktiivseks mänguliseks tegevuseks. Kuna kogu Mantova kesklinn on klassifitseeritud UNESCO maailmapärandi nimistusse, siis mõjus kevadel alanud tervisekriis linna majandust pinnal hoidvale kultuuriturismile väga halvasti. COVID-19 reageerimiskava sisaldas erinevaid tegevusi nii ettevõtete kui ka töökohtade säästmiseks. Samas rõhutati seal ka sotsiaalse ja kultuurilise toetuse olulisust ning toodi välja, et väikestes linnades peab kokku hoidma ning leidma uuenduslikke lahendusi, mis ei oleks väga kulukad. Linn ja selle elanikud tulid mitmete toredate ideede peale. Näiteks läksid vabatahtlikud appi vanemaealistele ning töötuid värvati mänguväljakute puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, et neid oleks võimalik lastele avatuna hoida. Suveperioodil said inimesed kaks korda nädalas nautida kultuuriprogrammi (Bike-In), mis koosnes vabaõhukontsertidest, -etendustest ja –filmidest. See korraldati paigas, kuhu sai ligi vaid jalgrattaga ning programm meelitas suve jooksul linna umbes 5000 inimest. URBACTi võrgustiku kaudu pakuti lastele ka erinevaid põnevaid vabaõhutegevusi, näiteks õpetati neile, kuidas jalgrattaid parandada ning tutvustati linnakeskkonda. Lõppkokkuvõttes andis see hirmus periood hea kogukonnatunde ning oli rõõm näha, kui palju tuldi abivajajatele appi.

Keerulistel aegadel tuleb olla loov ning pakkuda inimestele tegevusi, mis aitaks nende meeleolu üleval hoida ning muremõtetest eemale saada. Lähedastega koos väljas looduse või kultuuri nautimine, kodus mängimine, ohutult ürituste ja töötubade korraldamine on vaid mõned inimeste vaimse tervise hoidmise võimalused, millele linnad võiksid mõelda ning mida toetada. URBACTi programmi väikelinnad on selles osas eeskujuks ja inspiratsiooniks.

Originaalartikkel inglise keeles