Linnaruumiga seotud soolise võrdõiguslikkuse küsimused: Umeå linna näide

Võrdsemate ja kaasavamate linnade loomine peaks olema kõigi huvides. Üks eesmärke peaks olema linna taristu ja ehitusliku keskkonna kujundamine selliseks, et linnaruum arvestaks võrdselt erinevate inimestega, sealhulgas mõlema soogrupi vajadustega. Paljud pingutused jooksevad tühja, kui soolise võrdõiguslikkuse teema ei ole linnaplaneerimise loomulik osa. Praktikas pole selle saavutamine aga nii enesestmõistetav. Soorollid on liigagi tugevalt ühiskonnas kivistunud ja selle muutmine nõuab eraldi tähelepanu.

Muutuvad linnaplaneerimise seisukohad – sooküsimused on olulised!

Linnaplaneerimine on traditsiooniliselt peegeldanud pigem meeste vajadusi ja vaatevinklit linnakeskkonnale. Naisi on eelkõige käsitletud kui teiste eest hoolitsejaid, kes oma igapäevategemisi toimetavad pigem kogukonnas ja kodus. Sellest, millises keskkonnas (era- või avalikus ruumis) soopooled toimetavad, sõltub ka kokkupuude linnaruumi eri osadega. Tööjaotus ühiskonnas kaldub olema soo-spetsiifiline. Naiste õlul on enamus vastutusest perekonnas ja kogukonnas. Samas on naised olulised linnaruumi kasutajad ka selles rollis. Lisaks on naised sageli kogukonnaliidritena elukeskkonna võtmekujundajad või naabruskonna sotsiaalsete võrgustike initsiaatorid. Kui neid rolle ei võeta linnaruumi ja infrastruktuuri kujundamisel arvesse, siis ei ole ka võimalik tänaste soopõhiste võimustruktuuride kivistumist vältida. Muutus nõuab aga radikaalset nihet nii mõtlemis- kui tegevusmustrites.

Bussireis soogruppide ruumikogemuste analüüsimiseks Umeå linnas

Umeå linnas algatati 2009. aastal bussiringreis meeste ja naiste erinevate ruumikogemuste analüüsimiseks linnaruumis. Selle käigus viiakse reisijad linna erinevatesse kohtadesse, mis illustreerivad soorollidega seotud linnaehituslikke valikuid. Bussituuril arutletakse, mis on tänased probleemid ja mida on linnaruumis meeste ja naiste ruumikogemuse võrdsustamiseks võimalik ära teha.
Selline vahetu linnaruumi vaatlemine erinevate inimeste osavõtul on huvitav meetod. See harib inimesi, tõstab teadlikkust sellest, kuidas soolised võimustruktuurid on linnaruumis materialiseerunud ja toob uusi ideid. Näiteks on peetud ringreis-aruteludel tõstatatud mitmeid linna jaoks olulisi küsimusi:

• Kas me planeerime linna ühistransporti selle praegustele kasutajatele või ka neile, keda me soovime tulevikus ühistranspordis näha?
• Miks naised kasutavad ühistransporti sagedamini kui mehed?
• Milliseid teadmisi me kasutame ja millised teadmised on vajalikud, kui teeme oma linna arengut ja avalikku ruumi puudutavaid otsuseid?
• Kuidas ja kellele projekteerime uusi tunneleid, mänguväljakuid, kohtumispaiku, puhkealasid jms?
Küsimustest tegutsemiseni – arutelude mõju

Soolist võrdõiguslikkust käsitlevad bussireisid on osa laiemast Umeå linna soolise võrdsuse alasest tegevuskavast. Täna saame rääkida ka juba selle algatuse käegakatsutavatest mõjudest:

• Umeå Linnavalitsuse tänavate ja parkide osakond on muutnud meetodeid, kuidas viiakse läbi arutelusid kodanikega. Muuhulgas on oskaond kriitiliselt üle vaadanud oma juhtumisprintsiibid, koosseisud ja tööd suunavate dokumentide sisu (vt Freezone inititiative).

• Seni sai linna meeste jalgpallimeeskond alati endale sobivad treeninguajad valida enne naisi. Nüüd tehti poliitiline otsus, et esimesena saavad saalikasutuse ajad valida need spordikollektiivid, kes on oma alagrupis edukamad. Kuna naised olid alagrupi liidrid, siis nüüd tekkiski neil eesõigus treeningkellaaegade valimisel (vt Võrdsus spordirajatiste kasutamisel).

• Kultuurivaldkonnas jälgitakse nüüd pidevalt soolist osakaalu Umeå linna etendustel ja lavadel ülesastumisel. Varem olid naised vähemuses, kuid 2000-st 2015. aasta sündmuse esinejast 45% olid naised (vt Sooline esindatus linna kultuurielus).

Ka hea kaasamismeetod peab pidevalt arenema

Temaatilised bussituurid toimuvad juba alates 2009. aastast. 2016. aastal täiendati ringreisi virtuaalelementidega ja tehti see nii põhikoolides ja gümnaasiumides kasutatavaks õppevahendiks. Kui põnev ja populaarne üks kaasamismeetod ka ei oleks, peab see ikkagi olema pidevas muutuses ja ajaga kaasas käima. Umeå tänase ringreisi marsruudil on 25 arutelupeatust. Mõned neist kohtadest on jäänud marsruudi ametlikuks osaks algusaegadest peale, mõned on kaotatud ja mõned on vastavalt üleskerkinud mõtetele juurde lisatud. Nii on see bussireis planeerijate töövahendiks olnud juba aastaid.

Miks mitte katsetada ka teistes linnades?

Bussireisi idee on olnud oma olemuselt lihtne, aga sellest on kujunenud väga inspireeriv vahend linnaruumi muutuste initsieerimiseks. Selle praktika vastu on huvi tundnud paljud linna välispartnerid. Umeå linna on soolise võrdõiguslikkuse alaste pingutuste eest esile tõstnud Euroopa Valdade ja Regioonide Nõukogu (CEMR) ja Euroopa Rohelise Pealinna žürii. Viimane on välja öelnud, et soolise võrdõiguslikkuse alaste eesmärkide esiplaanile seadmine linnaplaneerimises on aidanud ka inimesi aktiivselt keskkonnaküsimuste aruteludesse kaasata (Euroopa Roheline Pealinn, 2016). Üks URBACTi programmi juhtmõtteid on linnades katsetatud heade praktikate juurutamine ka teistes Euroopa linnades. Umeå soogruppide linnaruumikogemusi analüüsivad ringreis-arutelud on midagi sellist, mida saab tõepoolest hõlpsasti rakendada peaaegu kõikjal.