Linnad rakendavad “õigus eluasemele” lähenemist

Õitsevad linnad, õitsevad üürihinnad!

Kui oleksime Porto linnakeskust Portugalis külastanud 15 aastat tagasi, oleks meie mulje olnud järgmine – vähe poode, mahajäetud hooned, ajast puretud majafassaadid. Tänane pilt on sootuks teine. See UNESCO maailma kultuuripärandi paik on läbi teinud ulatusliku linnauuenduse, korterid on renoveeritud, fassaadid uuendatud, ilusad kitsad turistidele atraktiivsed tänavad vanalinnas. See on teinud Porto ka kogu maailmas nähtavamaks. Guardian nimetas hiljuti Porto 10 kõige ägedamate naabruskondadega linna sekka Euroopas.

Ehkki linnauuendus ja turismi areng on iga linna unistus, on selline areng kaasa toonud ka mitmeid uusi muresid. Linn tõepoolest õitseb, aga üüriäri õitseb ka. Perioodil 2013–2018 kasvasid üürihinnad Portos 88 protsenti. See mõjutab oluliselt kohalike elanike elu. Ametlike andmete järgi toimus samal viieaastasel perioodil linnas 1348 inimeste väljatõstmist oma kodudest.

Sarnaselt Portole seisavad nende olukordade ees paljud Euroopa linnad. Tarvis on leida hea tasakaal turismi kui õitsva ja inimestele tulutoova majandusharu arengu, ajaloolise linnakeskuse renoveerimisvajaduse ning inimeste eluasemevajaduse vahel. Ühest küljest on investeeringuid eluasemesektorisse väga vaja, teisalt aga ei tohiks globaalne kinnisvaraäri ohtu seada linnade võimekust tagada inimestele taskukohased elamistingimused.

Linnafoorumil algatati ühine elusasemevaldkonna initsiatiiv

URBACT ja UIA programmid jõudsid ühisele veendumusele, et just praegu on aeg programmide üleselt Euroopa tasandil see teema tõstatada. Ühisinitsiatiiv lükati käima Portos (30.–31. jaanuaril 2020) peetud Euroopa Liidu Linnade Foorumil. Eluasemete kättesaadavus oli foorumil paljudes sessioonides korduv teema. Vajadus “õigus eluasemele” lähenemine paremini ühiselt läbi mõelda õhkus nii foorumil toimunud linnapeade debatist kui ka UIA ja URBACTi ühissessioonist.

2020. aasta jooksul kujundavad URBACT ja UIA ühise platvormi linnavalitsustele, kodanikuühiskonnale, teadlastele ja praktikutele, et eluasemevaldkonna sõlmküsimuste üle aru pidada.

Toimunud algatusüritusel sai kuulda inspireerivaid näited sellest, mida linnad mitmel pool Euroopas on juba ette võtnud (vt näited allpool). Samuti selgus, et UIA ja URBACTi prioriteetse teemaga tegelevad ka teised institutsioonid tõsiselt, näiteks EL Urban Agenda partnerluskogu eluaseme valdkonnas, võrgustik Housing Europe, samuti Euroopa Investeerimispank.

Suur huvi oli selle vastu, mida linnad kohalikul tasandil ise on tänaseks algatanud, eriti just kõige enam kõrvaletõrjutud gruppidele turvalise ja taskukohase eluaseme tagamiseks. Kokkuvõtvalt võib kõige olulisemad teemad välja tuua järgnevalt:

1. Uute eluasemevaldkonna mudelite ja valitsemiskorraldusega katsetamine

Kui avaliku sektori poolne eluasemete tagamine madala sissetulekuga inimestele pole praegu veel tavaline, siis inimesed ja kogukonnad on juba eksperimenteerinud mitmete “alternatiivsete” eluasememudelitega, näiteks erinevad ühistulised vormid ja ühismajutuse lahendused.

Huvitav näide pärineb Brüsselist, kus UIA toetas algatust Care and Living in Community (CALICO projekt). Tegemist oli kogukondliku maaühistu loomisega, milles kasutati kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Liidu toetust, et luua sotsiaalselt mitmekesine elukeskkond.

2. Luua strateegiaid neile, kes ei pääse eluasemeturule

On väga suur vajadus luua mõistliku hinnaga eluaseme saamise võimalus neile, kes praegu ei pääse eluasemeturule üldse, näiteks kodututele inimestele. Uus URBACTi võrgustik ROOF, mida juhib Genti linn Belgias, analüüsib just neid võimalusi. Projekti ambitsioon on aidata linnal võidelda struktuurse kodutuse probleemiga – kombineerida erinevaid teenuseid sellele sihtgrupile ning rakendada nn “esmalt eluase” mudelit.

Teine huvitav katsetus on tehtud Ateenas, Curing the Limbo projekti toel (mida toetas UIA). SIin olid sihtgrupiks asüülitaotlejad. Linn võttis vahendaja rolli, et koostöös eluaseme vajajate ja kinnisvaraomanikega sellele sihtgupile püsivamad eluasemelahendused leida. 

3. Rakendada tõhusaid spekuleerimisvastaseid meetmeid

Eluasemeturud seisavad silmitsi ulatusliku spekuleerimisega, mis võimaldavad selles sektoris äri tehes suurt tulu, kuid samal ajal ei võimalda haavatavatel ühiskonnagruppidel eluaset soetada ega üürida. Barcelona linn on välja arendanud nn väljatõstmise vastase poliitika (URBACTi poolt 2017. aastal tunnustatud parimate linnapoliitikate seas). Tegemist on tulevikku vaatava “Õigus eluasemele plaaniga” aastateks 2016–2025, millega püütakse rakendada kohapõhiseid spekuleerimise vastaseid meetmeid, näiteks eraomandis olevate eluasemete valikuline omandamine linna poolt ja vabade elamispindade mobiliseerimine taskukohaste eluasemete loomiseks koostöös mittetulundussektoriga.

Võimalus URBACT/UIA “õigus eluasemele” initsiatiivis osalemiseks

Paljud EL Linnade Foorumil osalejad olid veendunud, et taskukohase eluaseme tagamine linnades on oluline teema. Ühe võtmena nähakse maaküsimusi ja linnade võimekust maad kui avalikku hüve vastavalt majandada, sealhulgas võimaldada nn kogukonnakontrolli mehhanisme ning reguleerida maa hinna kujunemist. Omaette küsimusena tuleb kindlasti arutada erasektori kaasamist selle teema edasisse arendusse linnades.

On ka täiesti selge, et nende küsimustega ei saa tegelda linnad üksinda. Eluasemete kättesaadavus on küsimus, mis kohalike lahenduste kõrval nõuab ka selgeid muutusi riiklikes poliitikates. Osalejad leidsid, et oluline on poliitikat koordineerida ka Euroopa Liidu tasandil, heaks näiteks on EL eluasemevaldkonna tegevusplaan. Uue vaatenurga annab ka uus Euroopa Rohelepe, milles sektorite üleseid vastuseid eluasemevaldkonnale peetakse väga oluliseks.

Sellega on algatatud aastapikkune õppimisprotsess. Kui on soov selles osaleda, siis rohkem infot UIA ja URBACTi tegevuse kohta leiab siit.

Originaalartikkel (inglise keeles)