You are here

Linnad ja kultuur: Itaalia kogemused

Edited on

31 August 2018
Read time: 1 minute

2018 on Euroopa kultuurpärandi aasta. Itaalia on riik, kus kultuurisektori iga-aastane käive on üle 100 miljoni euro. Artikkel tutvustab kolme Itaalia linna: Mantova, Pistoia ja Matera kogemusi uute lahenduste rakendamisest kultuuri- ning arhitektuuripärandi hoidmisel.

Mantova linn seob kultuuri linna taaselustamise protsessiga

Mantova on URBACT programmi INT-HERIT võrgustiku partnerlinn ning üheskoos proovitakse leida võimalusi kohaliku kultuuripärandi taaselustamiseks. Kultuuripärandi tutvustamise ja linna arengu sidumine on Mantova peamine strateegia alates 2016. aastast, kui linn kandis Itaalia kultuuripealinna tiitlit. Kohalike elanike ja huvirühmade aktiivne kaasamine linna kaubamärgi ja kogukonna loomisesse on Mantovas olnud olulisim edasiviija, edendamaks kultuuri kui positiivset ja arengut soodustavat protsessi, millel on otsene mõju parema taristu ja kohalike teenuste loomisele.

2016. aasta andmete põhjal polnud mitte ainult Mantova külastanud turistide arv suurenenud 20% vaid oluliselt oli ka tõusnud nende kohalike elanike hulk, kes osalevad või aitavad läbi viia kultuuriüritusi (kirjandusfestival, kemmermuusika festival on parimad näited sellistest üritustest).

Pistoia linna arendamine kultuuri valdkonda investeerimisega

Mitmetasandiline koostöö on Pistoia linna, mis oli Itaalia kultuuripealinn 2017. aastal, peamine strateegia kultuuri edendamisel. Pistoia teeb võrreldes teiste linnadega kultuuri valdkonda üsna suuri investeeringuid (ligikaudu 5% omavalitsuse eelarvest).

Pistoia juhid on teinud valiku, et kultuur peaks olema üks olulisemaid valdkondi, millega seostada praegusi ning tuleviku linnaarengu ja planeerimise strateegiaid. Ühe näitena võib tuua linnasüdames paikneva ajaloolise XIII sajandist pärineva “Il Ceppo” haiglahoone renoveerimise projekti. 2013. aastal kasutuseta jäänud hoonesse planeeritakse luua uuenduslik kogukonnakeskus, kus hakkaksid toimuma kultuuriüritused ning paikneksid munitsipaalasutused.

Kultuuripealinna programmi pärandiks on erinevate kohalike institutsioonide (näiteks linna, provintsi  ja regiooni võimude aga ka kohaliku kaubanduskoja, panga ja katoliku piiskopkonna) ühise pikaajalise arengustrateegia loomine, mille keskmes on kohaliku kultuuripärandi taaselustamine.

Matera linn pakub koostöö arendamiseks turistidele ajutist kultuurilist kodakondsust

Linnades, millel on Euroopa kultuuripealinna tiitel, olid toimunud üritused ainult üheks osaks tegelikust kavast. Tegelik kava nägi ette ka linna tuleviku planeerimist uute saadavate kogemuste baasil. Matera linn, mis on Euroopa kultuuripealinn 2019. aastal loob võrgustikke eelmiste kultuuripealinnadega, et õppida nende kogemustest ning planeerida tegevusi tulevikuks.

2019. aasta kultuuripealinna staatusest olulisemaks väljakutseks on seega 2020. aasta tegevuste planeerimine. Eesmärk on tagada kultuuri- ja turismivaldkonda panustamise kestlikus, linnas, kus kultuurivaldkond ei ole olnud kohalikus depatis oluline.

Materas paiknevad UNESCO kultuuripärandisse kuuluvad omapäraste lubjakivisse uuristatud majadega Sassi linnaosa ja Ruprestiani kirikud, kus plaanitakse vastutustundliku turismi arendamise näitena luua turistidele “ajutiste kodanike” platvorm. Turistidel tekiks võimalus teha koostööd kohalikega kultuuriürituste korraldamiseks ajaloolises Sassis.

Uuue kogukonna tunde loomine aitab kaasata kohalikke elanikke tõhusamalt kultuuriellu, eriti keskmise suurusega linnades, millel Itaalias on potensiaali olla sama elavad, kui suurlinnad. Kultuuriinnovatsiooni ideede rakendamine väiksetse linnades on sageli isegi kergem kui suurlinnades.

Lisa informatsiooni leiab siit: https://europa.eu/cultural-heritage/

Simone D'Antonio, 24 juuli 2017