Lastesõbraliku linna loomine – kas võimalikult ohutu mänguväljak on hea?

1. Meenutades lapsepõlve

Kas olete kunagi mõelnud, mis juhtub kui kasvame suureks ja kaotame oskuse hetkest rõõmu tunda? Täiskasvanud, kes planeerivad laste mänguväljakuid, peaksid meelde tuletama oma lapsepõlvekogemusi, sest praegu oleme jõudnud selleni, et mänguväljakud on igavad ja liiga korrastatud või pole piisavalt lähedal elukohtadele. Aastatuhande vahetusel arutleti meedias viimase kahe teema üle üsna palju ja uuriti, kuidas liiga karmid ohutusreeglid ja mänguväljakute halb planeerimine vähendavad väljas mängimise soovi.

Tänaseks on lastesõbraliku linna idee hakanud üsna kiiresti levima ja linnaplaneerijad on jõudnud arusaamisele, et mänguväljakud peaksid olema suunatud reeglitele vastavuse kõrval ka laste soovidele.

2. Tagasi tulevikku

Demokraatlikus ühiskonnas näitab laste heaolu kogu linnaelanikkonna jätkusuutlikkust. 1996. aastal lastesõbraliku linna algatuse loonud ÜRO on leidnud, et kui soovime lastele linnades üleskasvamiseks parimaid võimalusi pakkuda, peavad laste huvid olema seatud esikohale.

Laste koduvälistele tegevustele hakati tähelepanu pöörama 19. sajandi lõpus. Mänguväljakute, parkide ja sobivate teenuste ideed olid mõeldud vastukaaluks ebatervislikule ja ohtlikule tööstuslikule linnakeskkonnale.Laste heaoluga arvestamiseks loodi „naabruskonna ühiku“ teooria (Clarence Perry, 1929) ja selle paikapidavust kinnitati ka hilisemas raamatus „Märkide keel“ (Alexander C. et al., 1977)

Peamised reeglid laste mänguväljakute planeerimiseks olid juba siis:

• Kohalik kool/park/mänguväljak peaks olema kodust võimalikult lühikese ja turvalise vahemaa kaugusel, et lihtsustada alade külastamist.

• Mänguala/rekreatsiooniala peaks olema piisavalt suur, et pakkuda varju linnaelu negatiivsete mõjude eest.

Kui mänguplatsid on turvalised ja kodule lähedal, siis julgevad vanemad lapsi ka üksi välja mängima lubada. Lastes huvi tekitamiseks peab mänguala olema põnev, kaetud taimestiku ja puudega. Sellised lihtsad detailid tagavad meeldiva ja huvitava keskkonna, kuhu pöördutakse hea meelega tagasi.

Alates sellest kui ÜRO teavitas, et laste heaolu on tervisliku elanikkonna peamine alustala, on planeerijad hakanud üha rohkem otsima lahendusi, mis võtaksid arvesse laste vajadusi.

3. Planeerimine

Avalike alade korrektne ja läbimõeldud planeerimine on lihtsaim ja tõhusaim viis laste elukvaliteedi parandamiseks. Kui vabastada maad avalikuks otstarbeks, näiteks elamupiirkondade ja koolide läheduses, siis soodustab see tervislike eluviiside teket, sotsiaalset läbikäimist ja ühtekuuluvustunnet.

Mänguväljakuid planeerides tuleks kasuks paiknemise ja kasutuse strateegiline läbimõtlemine (Adrian Voce, 2017). Näiteks Viini linn Austrias on loonud avalikud pargid, kus on mõeldud erinevatele kasutajagruppidele ja mis on paigutatud strateegiliselt suuremate elamupiirkondade lähedusse (Urban Development Plan Vienna Step 25, 2014).

4. Küsige laste arvamust

Sageli pööratakse mänguväljakute loomisel liigset tähelepanu turvalisusele, mis tingib mänguväljakute igava planeeringu. Selleks, et mänguväljakud oleksid atraktiivsed, on vajalik, et lastel oleks seal põnev. See paneb planeerijad valiku ette, kas mänguväljak peaks olema nii ohutu kui võimalik või nii ohutu kui vajalik?

Küsitud on ka laste arvamusi ning selgus kaks olulist aspekti: Lastele on mänguväljakute varustusest olulisemad puud, loodus, mets, liiv ja vesi. Lastele meeldiks osaleda ka mänguväljakute valmimisprotsessis.

5. Disain, mis on mõeldud kõigile

On jõutud järeldusele, et mänguväljak kui avalik koht peab olema mõeldud kõigile, ka vanuritele ja puuetega lastele. Mänguväljakute läheduses peaks olema rohkem pinke, avalikke tualettruume ja kohviputkasid. Täiskasvanud vastutavad laste turvalisuse eest ja lapsed on rohkem motiveeritud väljas mängima, kui neil on seal huvitav.

6. Laste ja kogukonna kaasamine

Mänguväljaku atraktiivsuse säilitamisel on oluline nende hooldamine ja jätkusuutlikkus.  Üsnagi palju maksumaksja raha on suunatud uute ja moodsate lastele sobivate mänguväljakute loomiseks, näiteks Malmö linnas, kuid tuleks mõelda ka vanemate mänguväljakute hooldamisele ja säilitamisele. Sageli tundub, et ollakse keskendunud kohaloomele, mitte koha hoidmisele.

Itaalias Macarena linnas läbiviidud URBACT hea linnapoliitika „kasva ja mängi“ raames testiti uusi lahendusi, et muuta igapäevaseid mängimise võimalusi naabruskondades paremaks. Tegemist oli laste, lapsevanemate, naabruskonna elanike, kohaliku omavalitsuse ühise planeerimistööga, et uuendada avalikke hüljatud kohti ja muuta sealsed alad elanikele vajalikeks.

7. Mis on lastele hea, on hea meile kõigile

Laste soovid pole ajaga muutunud ning jätkuvalt vajatakse kodulähedasi mänguvõimalusi, et olla vabas õhus ja sotsiaalselt lävida. Linnad saavad lastele mõelda kui võtavad elamupiirkondade ja avalike alade arendamises arvesse laste soove ja vajadusi. Kogemused on näidanud, et kui linnade juhid ja poliitikud mõtlevad planeerimisel lastele, siis mõjutavad nende otsused kaudselt kõiki kohalikke elanikke.

Autor: Maja Simoneti, 26. jaanuar 2018

Originaalartikkel: http://www.blog.urbact.eu/2018/01/child-friendly-city-a-city-for-all/