Kuidas kujundada vanemaealistele sobivaid naabruskondi?

Demograafiliselt püsivate naabruskondade kujundamine
Nõudlus vanemaealiste inimeste jaoks sobilike elamistingimuste järele on suur ja olukorda ei ole võimalik lahendada ainult institutsionaliseeritud hoolekandeasutuste abil. See ei vasta ka vanemaealiste enda soovile elada võimalikult kaua ja iseseisvalt tuttavas kodukeskkonnas ega ole jätkusuutlik ka majanduslikult.

Lahenduste leidmiseks tuleks tähelepanu suunata vanemaealistele mõeldud hoonetelt ja ehitatud keskkonnalt terviklikuma naabruskonna kontseptsiooni poole. Selleks tuleb arvesse võtta ka kohaliku arengu strateegia kujundamise seisukohast olulisi aspekte. Nendeks on näiteks inimeste mobiilsus, ambulatoorne ravi ning igapäevategevusteks vajalike teenuste ja toidukaupade pakkumine. Lisaks on vanemaealiste ja nende lähedaste jaoks tähtis piisav informatsioon hoolekandeteenuste ja nendega seotud konsultatsioonide kohta. Eakate üksilduse vältimiseks võiks naabruskonnas toimuda ka kultuuriüritusi ning olla võimalus osa võtta erinevatest sotsiaalsetest koosviibimistest ja tegevustest. Nende ideede elluviimiseks tuleks aga parandada koostööd kohalike omavalitsuste, eluasemesektori ning tervishoidu- ja hoolekandeasutuste vahel. Lisaks tuleks kaasata kodanike vabatahtlik tegevus. Nende osapoolte koostöö eesmärgiks on luua sünergiaid, tuua kokku erinevaid teadmisi ja vähendada kulusid. Näiteid võimalikest

töötavatest koostöömudelitest on mitmeid, kuid ometi ei ole nad õiget hoogu sisse saanud. Selleks, et toime tulla kasvava vajadusega vanusele sobilike elupiirkondade järele, oleks vaja neid ideid laiemale avalikkusele tutvustada

Kohalikud omavalitsused kui strateegilise raamistiku loojad ja naabruskondade aktiveerijad
Eelnevalt välja toodud eesmärkide saavutamiseks on oluline erinevatest osapooltest koosnev linna arendamine. Siin on kohaliku omavalitsuse roll olla neutraalne vahendaja, kes aktiveerib ja toob kokku kõik olulisemad huvigrupid, et ühiselt alustada naabruskonna arendamise protsessi. Selle eesmärk on ühendada kohalik teadmine vajaduste ja puudujääkide kohta juba olemasolevate teenustega. Seeläbi sobituksid elanike vajadused ja kohalikud ressursid omavahel paremini.

Üks positiivne näide koostööst ja suhtlusest tuleb Cuxhaveni linnast Põhja-Saksamaal. Cuxhavel-Lefeldi kvartali planeerimise ja arendamise etapil ehitas linnavalitsus olemasoleva naabruskonna 3D mudeli. Seda mudelit kasutati tervel perioodil, mil kohalike elanike ja teiste huvitatud osapooltega planeeringut arutati ja arendati. Selline lähenemine oli väga kasulik, kuna elanikud said palju selgemalt näidata, millised avaliku ruumi osad vajavad muudatusi ja renoveerimist.

Eluasemesektor kui võtmetegur naabruskonna kujunemisel
Kuigi eluasemesektori esmaseks ülesandeks on pakkuda inimestele eluruume, siis üha enam kinnisvaraarendajaid pakub ka täiendavaid teenuseid vanemaealistele. Seeläbi püüavad nad hoida usaldusväärseid elanikke, vältida vabu elamispindu ja parandada ettevõtte mainet. Üks hea näide Saksamaalt on nn Bielefelderi projekt (Bielefelder Modell). See projekt paistab silma selle poolest, et elamupiirkonda on rajatud eraldi hoolekandekeskus, mis pakub teenust 24 tundi ööpäevas. Hoolekandekeskus paikneb ühes naabruskonna korterelamus ja teenindab kõiki, kes selles elamupiirkonnas või seda ümbritsevas piirkonnas hoolekandeabi vajavad. Kuna sealne korterühistu (BGW: Bielefelder Gesellschaft für Wohnen and Immobiliendinstleistungen mbH)

keskendub peamiselt oma põhitööle, siis tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid tellitakse sisse professionaalidelt. Nemad olid kaasatud ka hoonete planeerimisse ja ehitusprotsessi. Kõige olulisemaks kogu asja juures on aga selle taskukohasus. Bielefeldi elanikud ei pea keskuses pakutavate teenuste eest maksma, sest see süsteem ei ole ametlikult seotud terminiga ‘’toetatud elamine’’ (assisted living). Niisiis saavad BWG elamupiirkonnas elavad inimesed hoolekandekeskuse teenuseid kasutada ilma selle eest eraldi maksmata.

Vabatahtliku tegevuse kaasamine
Kodanikuühiskonna ja vabatahtlike professionaalne kaasamine suurendab teenuste mitmekesisust ja vähendab kulusid. Ilma selle grupita ei oleks mitmete strateegiate rakendamine rahaliselt teostatav. Seega peaksid korterühistud, kohalikud omavalitsused ja hoolekandeteenuseid pakkuvad ettevõtted rohkem tähelepanu pöörama vabatahtlike otsimisele ja kaasamisele. Kuna vabatahtlike jaoks on väga oluline pidev toetus ning informatsioon tegevuse eesmärkide kohta, siis ei tohiks ka seda poolt tähelepanuta jätta. Üheks heaks näiteks vabatahtlike kaasamisest on vanemaealistele mõeldud "Infothek" Berliinis. "Infothek" on kohalik algatus, mida juhivad vabatahtlikud ja mille kaudu pakutakse vanemaealistele informatsiooni hoolekandeteenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kohta ning hoolitsetakse ka selle eest, et piirkonna elanikel oleks ligipääs remonditöödega seotud teenustele. Selle algatuse jaoks on soodsad eeltingimused loonud GESOBAU AG korterühistu ning koostöö erinevate osapoolte vahel on toiminud hästi.

Lihtsad lahendused, tihedam koostöö ja väiksem konkurents
Demograafiliselt tugevate naabruskondade loomiseks töötavad mõnikord kõige paremini väikesed, lihtsad ja ülekantavad praktikad. Vanemaealise elanikkonna eest hoolitsemiseks ei ole alati vaja kalleid ja institutsionaliseeritud lahendusi. Mitmed head ideed on saavutatavad, kui erinevad kohalikud huvigrupid teevad omavahel koostööd. Lisaks tuleks ületada tervishoiu- ja hoolekandeteenuste vaheline konkurents. Teenuste mõistlik hind on kasvava vaesusriskiga vanemaealiste jaoks üheks kõige olulisemaks punktiks ning muutuva demograafilise olukorra valguses tuleks tähelepanu juhtida just taskukohaste lahenduste suunas. Tihedam koostöö kohalike huvigruppide vahel on see, mis aitab tuleviku jaoks paremaid lahendusi leida.

Autor: Jonas Scholze, 15. juuni 2017