Kogukonna loomise eksperiment Budapestis Őrmező paneelmajade piirkonnas

Kas ikka tõesti on iga maja huvitav? Kehtib see ka sotsialismiajal ehitatud paneelmaja kohta? Kas ka suurte kortermajadega piirkonnas võib olla tugev kogukond? Kuidas selleni jõuda? Nende küsimusteni jõudis URBACT Come in! („Rääkivad majad - jagatud lood“) võrgustik, kui Budapestis juba tavaks saanud kogukonnafestivali hakati organiseerima Őrmező paneelelamupiirkonnas, Újbuda linnaosas. Festivali nimi – Budapest100 – tuli algselt sellest, et 100 aasta vanused Budapesti majad oma uhkete sisehoovide, sepistatud treppide ja kaunistatud fassaadidega on väga atraktiivsed ning nende majade ja majasisese elu avanemine kogukonnale on tõepoolest inspireeriv. Hoopis keerulisem on mõelda, et huvitavad lood võiks seostuda ka sotsialismiaegsete standardelumajadega. Ometi võib põnevaid ja varjatud kalliskive leida ka nende hoonete hulgast, eriti, kui tundma õppida hoonetega seotud mälestusi.

Őrmező – küla keset linna

Őrmező on kindlasti üks huvitavamaid sotsialismiaegseid elamupiirkondi Budapestis. Võrreldes teiste sarnaste piirkondadega on see väike, umbes 7000 elanikuga naabruskond, mis funktsioneerib justkui küla keset linna. Ala on piiritletud raudtee ja suurema magistraaltänavaga. Őrmezősse sisenemisest annab märku omamoodi värav, justkui oled jõudnud ühte veidi teistmoodi ja eraldatud kohta.

Paneelmajade vahel on väiksed aiamaalapid, kus toimetavad kohalikud elanikud. Lisaks sellele on Őrmezős üks suurem õites kogukonnaaed. Kohaliku omavalitsuse puuistutusprogrammi järel on isegi puudel oma lood. Pargid, mänguväljakud, rohkesti rohelust ja avalikku ruumi – kõik see loob hea kogukonnaruumi tunde.

Kogukonnaelu on koondunud kogukonnamajja, milles toimetavad mitmed kodanikuühendused, nt kohalike patriootide klubi, eakate klubi, ka noorukitel on siin oma eakohane mänguruum. Kohaliku kogukonna poliitiline esindaja on ise tugev arvamusliider ja tõeline kohalik patrioot, kes on Őrmezőle ja selle elanike teenimisele pühendunud. Kogukond on aktiivne mitmetes sotsiaalmeediagruppides, milles käib aktiivne arutelu piirkonna igapäevaelu küsimuste üle.

Viimasel ajal on sotsialismiaegsete suurte kortermajade tulevik linna aruteludes esiplaanile tõusnud. Nii Budapestis kui ka mujal Ungaris on olnud mitmeid algatusi, mis sellele osale linnaruumist tähelepanu pööravad. Huvitav näide on Othernity – näituse kontseptsioon, mis valiti välja 2021. aasta rahvusvahelisele arhitektuuribiennaalile Veneetsias (uutmoodi linnajalutuskäikude seeria). Ka Őrmező ise on parajasti suurte muutuste keskel. Metrool number 4 on nüüd piirkonnas peatus ning lähedal on arendamisel suur äripark BudapestOne. 

Selle kõige taustal oli kogukonna ehitamisele suunatud avaliku ürituse organiseerimine ühes ikoonilises paneelelamupiirkonnas huvitav ettevõtmine.

Kogukonna ehitamise esimesed katsed

URBACT Come in! võrgustiku esialgne idee oli organiseerida kogukonda ühendavad ja arhitektuuripärandit väärtustavad festivalid uutes paikades üle Euroopa. Budapest katsetas juhtpartnerina uue linnalise kontekstiga. Selle organiseerimine osutus aga oodatust märksa keerulisemaks. Eeldati, et tegemist saab olema toreda sündmusi, töötubasid, piknikke ja jalutuskäike täis nädalavahetusega, mil saab koos kohalike elanikega nautida Őrmező unikaalset linnaruumi, avastada naljakaid fakte ning lugusid kogukonna kohta. Erinevate osapooltega (loodud URBACT kohaliku grupi liikmetega) kohtumine tõi aga kohe välja mitmed valulised kohalikud probleemid. Selgus, et kogukond rääkis lugude jagamise asemel hoopis meelsamini piirkonna probleemidest: Kodduth Lajos lastekodu paiknemine piirkonnas ja selle mõju ümbruskonnale, parkimiskohtade mure, traditsiooniline mure, kus jalutada koertega või siis uut ärikeskust ehitavate ehitustöölistega seonduvad probleemid. Probleeme oli üleval nii palju, et esialgu mõeldud kohaliku ruumi eripära otsimisele oli raske keskenduda.

Ideed vs rakendamine

Tihe suhtlus kohaliku kogukonnaga viis järjest uute ja uute ideedeni, kuidas Őrmeződ paremaks kohaks teha. Ideed muudkui tulid ja tulid, kuid keeruline oli neid seostada festivali korraldamisega.

Senised Budapest100 festivalid olid iga aasta kokku toonud umbes 200 vabatahtlikku. Samasuguse värbamisstrateegiaga leiti Őrmezős 3 (!) motiveeritud vabatahtlikku, mis tähendas, et kohalike kaasamise strateegiat oli vaja muuta. Kasulikuks osutus hiljuti loodud Facebook’i grupp, mis kogus vanu fotosid Őrmezőst. Grupp oli väga aktiivne, inimesed jagasid seal oma perepilte, arutlesid selle üle, kuidas tänavad, koolid ja institutsioonid on muutunud, või jagasid lihtsalt armsaid vanu isiklikke lugusid aastakümnete tagusest ajast.

Selles Facebooki grupis lahti hargnev kollektiivne mälu elamupiirkonnast andis korraldajatele inspiratsiooni, kuidas Őrmező festivaliplaane teha. Tekkis mõte tuua sotsiaalmeedia grupi sisu festivali ajal välja reaalsesse ruumi. Üksikute vabatahtlike ja Budapest100 toetava meeskonnaga asuti Őrmező varasemat ajalugu põhjalikumalt uurima, fakte suulise pärimuse, anekdootide ja isiklike fotodega kombineerima. Samal ajal toimusid ka regulaarseid URBACT kohaliku grupi kokkusaamised, et aru pidada, kuidas festivali korraldamise idee teiste arvates edeneb ja millisena näevad teised grupi liikmed oma rolli. Sai selgeks, et põhikorraldajatel kui väljast tulnud  entusiastidel on väga raske kohalikke organiseerimisse kaasa tõmmata. Festival toimus pigem kahe-naise ettevõtmisena, mida toetasid mõned vabatahtlikud Budapesti Tehnikaülikoolist ja Budapest100 meeskonnast. Kohalik kogukond jäi n-ö tarbijaks, pigem ürituse publikuks kui aktiivseks osalejaks.

Kavandatud festival toimus ühepäevase lisaüritusena regulaarsete Őrmező päevade järel. Selle avas kohaliku omavalitsuse esindaja ja avamisel esinesid kohaliku muusikakooli õpilased. Őrmező peaväljakul avati kogukonnanäituse „Ükskord Őrmezős“, mis koondas erinevaid põnevaid fotosid ja dokumente piirkonna arengust. Toimusid erinevad tegevused, näiteks postkaardi meisterdamine (mis oli kaunistatud Őrmezőst pärit luuletaja István Kormos’e loodud Vackor’i (väikse karukese) kujuga), retro-lauamängude pidu, laste töötuba oma paneelmaja ehitamiseks ja avaliku ruumi skulptuuride kujundamiseks. Erialase üritusena korraldati paneeldiskusioon 1970. aastate arhitektuurist. Üritus lõppes ühise kokteilipeoga noortekeskuses. 

Mis on veel ees ...

Võrreldes varasema Budapest 100 hea praktika festivalidega oli Őrmező festivalil veidi teine kontseptsioon ja teostuse skeem. Isegi kui tehti põhjalikku eeltööd, et avastada piirkonna ajalugu, kombineerida arhitektuurset ruumianalüüsi sotsiaalkultuurilise personaalsete lugude kogumisega, ei sisenetud festivali ajal majadesse. Inimesed rääkisid oma lood kirjutades, vabatahtlikud tulid väljastpoolt festivalinaabruskonda.

Őrmezős kogemus õpetas, et kogukonna ehitamine võtab väga palju aega, vaja on julgust ja kannatlikkust. Kui Budapest100 sai alguse alt-üles initsiatiivina ning kasvas aastate jooksul metoodikaks, kuidas mõjutada mitte ainult kogukonda, vaid ka linnaruumi ja üldiseid hoiakuid Budapesti ehitatud pärandi suhtes, siis Őrmező kogemus näitas, kui keeruline on esile kutsuda muutuseid suhteliselt suletud kogukondades, kui see ettevõtmine ei lähtu kogukonna enda seest. Seekord katsetati n-ö ülalt-alla lähenemist pärandi ja kogukonna ühendamiseks. 

Mida õppis antud eksperiment laiemalt URBACT Come in! võrgustikust? Leidsime samuti, et võrgustik saab ainult täiendavalt soodustada juba loomulikku protsessi ja nii kogukonda võimestada. 2019. aasta festivalikatsetus annab võimaluse mõelda ka Őrmezős järgmiste sammude peale.
 

Autor: Tímea Szőke, ULG Coordinator

Originaalartikkel inglise keeles.