Kogukonna juhitud elamumajandus – õiglasema eluasemepoliitika algatused linnades

“Suure tõenäosusega saavad koostöised eluasememudelid üha olulisemaks, sest need sisaldavad endas vastastikuse toetuse ja solidaarsuse elemente, mida paljud inimesed linnades tegelikult vajavad,” sõnas Michalis Goudis, Housing Europe kommunikatsioonidirektor.

See artikkel teeb kokkuvõtte URBACTi ja UIA hiljutisest veebiseminarist – analüüsitakse koostöise ja kogukonnajuhitud eluasemeskeemi peamisi tüüpe ja seda, kuidas need lahendused ühiskonna vajadustele vastavad. Vaatleme, mida saaks teha, et kogu Euroopas juurutada turupõhisuse kõrval ka “õigus eluasemele” põhimõtet.

Kogukonnajuhitud eluasemepoliitika – võimalikud suunad

Paralleelselt on kasutuses palju omavahel sarnaseid mõisteid, mis üht või teist sisult olulist aspekti rõhutavad: kollektiivne, koostöine, elanike juhitud, osaluslik, iseorganiseeritud, eluaseme ühisloomine, eluaseme sotsiaalne loomine, iseehitamine jmt. (Eesti keeles ei ole paljud neist mõistetest juurdunud, inglise keelsed mõisted on näiteks collective, collaborative, resident-led, participative and self-organised housing, cohousing, social production of housing, self-construction.) Ühised jooned kõigil neil kontseptsioonidel on lõppkasutaja ehk elaniku osalemine eluaseme loomisel ning kollektiivne otsustamismudel, samuti aru saamine eluasemest ja sellega seotud maast kui ühisest omandist.

Neid mudeleid nähakse sageli täiendusena riigi või kohaliku omavalitsuse korraldatud eluasemete ehitamisele, mis on paljudes Euroopa riikides olnud aastakümneid oluline skeem inimestele taskukohaste kodude tagamisel. Uute eluasemepoliitika mudelite vajadus ongi reeglina tulenenud vajadusest taskukohase eluaseme järele, soovist osa saada kogukondlikust elust, aga ka uute väärtuste ja trendide (sotsiaalne kaasatus, võrdõiguslikkus, keskkonnahoid, demograafilised muutused) taasäratundmisest.

Koostöised eluasememudelid on oma olemuselt Euroopa linnades sotsiaalse kaasatuse saavutamise vahend. Need lähenemised aitavad kaudselt üle saada sotsiaalsest tõrjutusest ja vaesusest. Eluasemepoliitikast on saanud valdkond, mille kaudu teostuvad kogukondlik eluviis, solidaarsusmajandus, eetiline rahastamine, kaasav disain ja muud lähenemised, mida praeguse aja linnaühiskondades üha rohkem oluliseks peetakse.

Dr Darina Czischke, Delfti Tehnikaülikooli teadlane rääkis veebiseminaril sellest, milliseid muutusi on koostöine eluasememudel viimase sajandi jooksul läbi teinud. Kõige levinumaks vormiks on olnud eluasemekooperatiivid, mis said alguse juba 20. sajandi alguses laiema kooperatiividel põhineva majanduse taustal.

Koostöise eluasememudeli areng globaalses põhjas (Global North), Dr Darinka Czischke.

Alternatiive avaliku sektori ehitatud ja turuehitatud eluasemetele on aja jooksul lisandunud veelgi. 1960. aastate kodanikuõiguste liikumine tõi esile eri versioonid nn Community Land Trust mudelist (ühise elamufondi rajamise ja maa ühisomamise mudel). 1970. aastate vabastusliikumised kutsusid esile uusi kollektiivse elu vorme. Üsna hiljuti suure finantskriisi ajal kerkisid samuti esile eluasemevaldkonna aktivismigrupid, kelle eesmärk oli samuti elanike juhitud ja ühisomandil põhinevad eluasemevormide arendamine linnades.

URBACTi ja UIA veebiseminarides vaadeldi neid vorme lähemalt mõlemas programmis osalenud linnade kogemuste põhjal. Sõna said valitud rahvaesindajad, eluasemevaldkonna aktivistid ja teised aktiivsed inimesed neist linnadest.

Kooperatiivne eluasememudel – endiselt oluline lähenemine

Šveitsi Eluasemekooperatiivide Liidu nõukogu liige Andreas Wirz selgitas, et Šveitsis on kooperatiivsel elamuehitusel ja –haldamisel endiselt oluline roll. See traditsioon taaselavnes 1980. aastatel, mil kerkis esile uus entusiasm alternatiivsete kooselamise viiside järele. Tänases Zürichis on ligikaudu 35 000 kooperatiivselt hallatud eluaset ning 25% kõigist üürikorteritest on n-ö MTÜ sektoris. Eluasemekooperatiivides on väga erineva suuruse ja projektiga kortereid, mitmed neist jagatud ühisruumide ja -aladega. Selline eluasememudel vastab paljude leibkondade vajadustele hästi, pakkudes väga taskukohast elamise võimalust muidu kallil Šveitsi eluasemeturul. Lisaks on selline lahendus ka ruumisäästlik.

Kalkbreite kooperatiiv Zürichis pakub erineva tüübi ja suurusega kortereid ning soosib nii mitmekesist elanike struktuuri naabruskonnas (Kalkbreite 2014)

Šveitsi mudel põhineb aastakümneid juurdunud kooperatiivse eluasemesektori ökosüsteemil. Avalik sektor mängib siin olulist rolli. Olemas on nii kohalikud kui regionaalsed eluaseme subsiidiumid, üleriigilised laenukäenduse mudelid, omakapitali toetused ja muud finantsskeemid, mida kooperatiivid saavad kasutada, et olla konkurentsis turutingimustel toimiva sektoriga.

Kooperatiivide suunas vaadatakse ka aga neis kohtades, kus traditsioonid pole nii pikad. Näiteks Chemnitz’is, mis on URBACT võrgustiku ALT/BAU juhtpartner, loodi esimesed eluasemekooperatiivid üsna tühjale institutsionaalsele maastikule, kasutades ära mahajäetud ja kasutusest väljas olevat elamispinda. Volker Tzschucke, üks uue kooperatiivse mudeli loojaid Chemnitz’is selgitas veebiseminaril, kuidas kooperatiivi loomisega said hakkama grupp sõpru ja tuttavaid kohaliku kooperatiivse panga toel. Selline kogukonnajuhitud eluasememudel võib olla hea lahendus kahanevatele linnadele, milles turutingimustes ehitada, renoveerida ja eluasemeid hallata on keeruline.

Community Land Trust – hea alternatiiv kinnisvaraspekulatsioonidele

Peamine idee nn Community Land Trust (CLT) mudelil on Arthur Cady (CLT Brüssel) sõnul vajadus kaitsta maad ja eluasememajandust kinnisvaraspekulatsioonide eest. Seda tehakse nii, et “omandatakse maa ja renditakse see pikaajalise lepinguga välja samal maal oleva eluhoone koduomanikele”. Selle mehhanismiga hoitakse alles maaomand ning müüakse ainult eluasemed fikseeritud ja pikaajaliselt taskukohasena hoitud hinnaga.

Erinevalt teistest taskukohase koduomamise programmidest, milles subsideeritakse kodu ostu või üürimise hinda, nõuab CLT mudel ainult üht algset investeeringut maa ostmisel ja eluhoone ehitamisel või renoveerimisel. Seda innovaatilist lähenemist testib praegune UIA projekt CALICO Brüsselis, mille puhul avaliku rahaga toetati just maa ostmist, mis omakorda hoidis eluasemete hinna mõistlikuna ka haavatavate ühiskonnagruppide jaoks.

Kuna tegemist on eelkõige omanikuasustust soosiva eluasememudeliga, olid veebiseminari osalejate küsimused peamiselt seotud omanike võimaliku sooviga eluaset hiljem kõrgema hinna eest müüa. CLT lahendus seda ei soosi. Nimelt saab omanik eluaset müüa maksimaalselt 25-protsendilise kasumiga hoolimata sellest, kui kaua seal omanik ise on elanud. Nii hoitakse kinnisvaraspekulatsioonide võimalus väiksena.

CLT Brüsseli elanikud on kõik n-ö sotsiaaleluaseme saajate sihtgrupis. See teeb CLTB ametlikult tunnustatud sotsiaalelamispinna pakkujaks, mis saab ka toetust Brüsseli Linnaregioonilt. Urban Innovative Action CALICO projekt sisaldab ka skeeme, kuidas toetada üksikemade leibkondi, eakaid ja teisi sihtgruppe, kes vajavad hoolekannet ja spetsiaalseid teenuseid oma elukohas.

CLTB haldamismudel on demokraatlik, selles osalevad elanikud, avalik sektor, naabrid ja MTÜde esindajad. See võimaldab laiemal linnakogukonnal osaleda sedalaadi uues eluasemeprojektis. Kaasav valitsemine tähendab ka elanike ja kogukonna harimist, et osataks ühiselt eluhoonet ja selle ümbrust majandada ja arendada.

Hiljutised suunad kollektiivses elamumajanduses

Community Land Trust (CLT) mudel on üsna levinud. Inglismaal ja Wales’is on praegu 109 sellist kogukondlikku elamumaa omamise ühistut, Prantsusmaal 22, Belgias 4, mitmed CLT-d on loomisel Iirimaal, Hollandis, Saksamaal. Mitmeid neist on toetamas INTERREGi projekt “Jätkusuutlik elamumajandus kaasavate ja sidusate linnade heaks” (Sustainable Housing for Inclusive and Cohesive Cities, 2017-2020 - SHICC), mis keskendubki sellele, kuidas luua edukaid CLT-lahendusi Põhja- ja Lääne-Euroopas.

Esimene CLT Saksamaal Berliinis on praegu kontseptsiooni faasis. Erinevaid ühiselamise projekte on linnas juba üle 500, kuid maa omandamine on linnas viimastel aastatel olnud praktiliselt kättesaamatu. Michael LaFond, Loova Säästa Arengu Instituudi (Institute of Creative Sustainability) ja Cohousing Berlin asutaja selgitas veebiseminaril, et CLTd võimaldavad õppida, kuidas ühiselamise vorme ja kooperatiivseid elamuprojekte aidata tulevikus uuele kvalitatiivsele tasandile.

Berliini CLT – https://stadtbodenstiftung.de/ – saab olema “kodanike sihtasutus”, mis oma olemuselt on demokraatlikult kontrollitav kohalik organisatsioon elanike, naabruskonna, annetajate, avalike asutuste ja ekspertide otsese osalusega valitsemisel. Tegemist pole vaid üksiku elamuehitusprojektiga, Berliini CLT annab elamumajanduse valdkonna aktivistidele võimaluse välja töötada terviklik poliitikaraamistik ja leida pikaajalised lahendused kogukonnajuhitud elamuehituseks ja eluasemete valitsemiseks.

Katseid kogukonnajuhitud elamumajanduseks on tehtud ka vähemsoodsates institutsionaalsetes tingimustes. Näiteks Budapestis, kus avaliku ja mittetulundussektori koostööd elamumajanduses on reeglina vähe ja avalik elamufond on kiiresti vähenenud, osaleb Zugló linnaosa UIA-rahastatud E-Co-Housing projektis eesmärgiga luua uus keskkonnasäästlik linnakogukond.

Rebeka Szabó, piirkonna abilinnapea, selgitas Zugló linnaosa ambitsiooni luua prototüüp majanduslikult tasuvast ja keskkonda säästvast sotsiaalelamumajanduse skeemist, mida saaks kohalikul tasandi laiendada teistele projektidele ilma riigi otsese toetuseta. Koostöös tehnoloogiaettevõtete, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna MTÜdega ning ülikooliga on linnaosa koondanud olulised isikud ja organisatsioonid, et luua eluhoone kogukonnaruumide, jagatud ühisrajatiste ja targa tehnoloogia lahendustega, mis annavad tulevastele elanikele näiteks võimaluse jälgida oma energiatarbimist.

Koostöine elamumajandus – mis on ELi toetuse roll?

Kuigi koostöised elamumajandusprojektid ei suuda lahendada kogu Euroopa ees seisvat eluasemete probleemi, saavad erinevad mittespekulatiivsed katsetused luua kättesaadavaid eluasemeid olla üks osa probleemide lahendamisest. Eluasemevaldkonna ebavõrdsus, sotsiaalne tõrjutus, keskkonnaküsimused ja paljud muud teemad muutuvad praeguses COVID-19 kriisis veel teravamaks. Heade valitsemisvormide leidmine ja nende muutumine tavaks on see, millele Euroopa koostöö saab kaasa aidata. Paljud initsiatiivid ja projektid, mida toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Investeerimispank, Invest EU, UIA jt institutsioonid, seavad eesmärgiks just linnade ja teadmiste võrgustumise ning võimaluse uute innovaatiliste skeemide läbimõeldud katsetamiseks (vt nt housing2030).

Euroopa Liidu Linnaline Agenda (Urban Agenda for the EU – UAEU) on mänginud olulist rolli eluasemete kättesaadavuse partnerluse (Partnership on Affordable Housing) loomisel. Sel eesmärgil on kokku toodud linnade ja liikmesriikide esindajad, erinevad Euroopa institutsioonid ja initsiatiivid, mis üheskoos leppisid 2018. a detsembris kokku tegevuskava valdkonna parema korraldamise, rahastamise, teadmiste vahetamise ja valitsemise teemadel. URBACT ja UIA ühisalgatused kogemuste vahetamiseks ja õppimiseks lähtuvad samadest eesmärkidest ning üldisemalt vajadusest süsteemselt lahti mõtestada “õigus eluasemele” teema Euroopa linnades. Michalis Goudis võttis veebiseminari kokku mõttega, et innovatsioonid eluasemevaldkonna juhtimisel aitavad otseselt kaasa EL Sotsiaalsete õiguste harta ning Euroopa sotsiaalsete õiguste alussammaste printsiipide järgimisele.

Artikli autorid Laura Colini ja Levente Polyak on URBACTi eksperdid.

Originaalartikkel inglise keeles