Kogukond paneelide vahel

Utoopiast õudusunenäoks

Kriitikud unustavad sageli, et paneelelamupiirkonnad olid kord tõhusaks lahenduseks tohutule elamispinna puudusele, millega Euroopa neid ehitama hakates silmitsi seisis. Värskelt linna saabunutele tähendasid need modernistlikud piirkonnad tõesti suuri muutusi: inimesed said suhteliselt suured korterid moodsa köögi, tualettruumi ja keskküttega. Sellest aspektist oli Őrmező linnaosa Budapestis just eriti hea paik: kõik sealsed korterid olid suuremad kui tollal keskmiselt. Algselt kavandati piirkonda 2250 korterit koos lasteaia, kooli ja muude teenustega. Paneelelamupiirkond valmis 1984. aastal 3088 korteriga. Algse plaani järgi kõike päris ei tehtud: kavandatud 15-20-korruseliste hoonete asemel ehitati ainult 10-korruselised majad. Need standardkorterid on aga aja jooksul muutunud ainulaadseteks, sest inimesed on neid oma maitse järgi erilisemaks muutnud. See pakub praegu põnevat uurimismaterjali antropoloogidele.

Paneelelamupiirkonnad ehitati kunagi töölisklassi utoopiana, need tähistasid uut kogukonna ruumi, sotsialismiaja laborit, kus sinikraed elasid koos professoritega. Mingil hetkel hakkas aga paneelelamupiirkondade kuvand kiirelt muutuma. Seda tõestavad isegi mõned selle aja Ungari koomiksid, mis dokumenteerivad piirkondade muutumist ideaalsetest kohtadest õudusunenäoks. Selline kiire muutus on veelgi veidram, kui võtta arvesse tõsiasi, et Lääne-Euroopas toimus paneelelamupiirkondades kiire sotsiaal-majanduslik allakäik tõesti juba 1970. ja 1980. aastatel, kuid Kesk-Euroopa puhul võime seda öelda vaid mõne üksiku piirkonna kohta. Ilmselt tekkis negatiivne kuvand paneelelamupiirkondadest seepärast, et teenuste pakkumine oli seal pärast hoonete valmimist puudulik, neid investeeringuid lükati edasi. Lisaks unustasid planeerijad sageli kogukonna ning ka majadevaheliste alade kavandamise. Selliste kohtade defineerimiseks ja taasloomiseks oleks nüüd vaja tänase kogukonna tegevust.

Mis tahes selle negatiivse suhtumise põhjuseks täpselt on olnud, näib see trend nüüdseks olevat pöördunud. Üldiselt on paneelelamupiirkondade korterid Budapesti kinnisvaraturul üpris populaarsed. Lisaks on Ungaris muutunud populaarseks ehitatud pärandi avastamine ja uurimine, sellega seoses pööratakse ka paneelelamupiirkondadele üha suuremat tähelepanu. Korraldatakse temaatilisi jalutuskäike ning hoonete väärtust rõhutatakse erinevate algatuste abil (nt moderngyor.com või retropolisz.com).

Paneelelamupiirkondade taaselustumine

Őrmező on tüüpiline 1980ndatel ehitatud, kuid suhteliselt väike paneelelamupiirkond Budapesti lääneosas. Oma suuruse ja kompaktsuse tõttu on Őrmező hea näide sotsialismiaja paneelelamupiirkonnast. Olles küll tüüpiline, on linnaosas ka palju unikaalset. Őrmezős hakkab silma, et kõik majad on soojustatud ning aiad on hästi hoolitsetud. Piirkonnas on palju rohelust. See ei ole väga tavaline, vähemalt mitte Ungari linnade puhul. Piirkonnast võib leida ka ühe Budapesti parima kogukonnaaia ning palju sõbralikke kohalikke inimesi, kes üksteist reguraalselt tervitavad. See ei ole suurte kortermajade piirkondades kahjuks väga tavaline. Kui räägite kohalikega, ilmneb kogukonnavaim veelgi enam. Őrmező paneelelamupiirkonna majad olid ühed esimesed Budapestis, mis soojustati. Paljudes teistes kohtades võttis hoonete renoveerimine sageli pikki aastaid. Teistes sarnastes piirkondades on tavaline ka see, et üks maja on soojustatud, teine mitte. Őrmező on seni olnud kiirteest ja rongiteedest eraldatud, kuid nüüd on piirkond muutumas, sest seal lõpeb uus metrooliin, siia ehitatakse uusi kaubanduskeskusi ja büroohooneid.

Hiljuti otsustas kohalik omavalitsus testida just Őrmező’s algatust Budapest100 hea tava – kohalike ja vabatahtlike poolt korraldatav kahepäevane kogukonnafestival eesmärgiga tõsta esile piirkonna väärtuseid linnalise eraldatuse vähendamiseks. Kohalik omavalitsus lootis sellega tugevdada ka piirkonna kogukonnatunnet. Budapest100 moto on, et iga üksik maja on huvitav ja väärib tähelepanu. Kuna paneelipiirkondadel on Ungaris, nagu ka mujal sotsialismijärgsetes linnades, pigem halb maine, siis on huvitav, kuidas selline üritus suurte kortermajadega piirkonnas toimima hakkab.

Őrmező ise on kinnisvaraturul üsna populaarne, uuringute kohaselt üks Budapesti parimatest paneelelamupiirkondadest. Kokku elab paneelelamupiirkondades sadu tuhandeid inimesi, mistõttu on väga oluline selgitada piirkondadega seotud vastuolusid ja muuta tasapisi ka nende kuvandit positiivsemaks ja õiglasemaks. Kogukonnafestival aitab paremini tutvustada mitte ainult ehitatud keskkonda, vaid ka ühiseid väärtusi ja oma linnaosa tunnet. Festival on ka hea võimalus algatada laiem ühiskondlik arutelu.

Ühel septembri pärastlõunal plaanitud festival algas, kohalikud kogunesid Őrmező keskusse üles seatud ajutise näituse ümber. Näituse esemed olid toodud ja ette valmistatud kohalike elanike poolt, üritus ise aga koordineeritud peamiselt Kaasaegse Arhitektuurikeskuse ja kohaliku kultuurikeskuse poolt. Näituse külastajad said tutvuda kohaliku ajaloo ning legendidega, otsida end vanadelt koolifotodelt ja meenutada vanu aegu, mängida vanu lauamänge jne. See oli üks esimesi kogukonna ühistegevuse katsetusi (URBACT võrgustiku Come in! Talking Houses / Shared Stories raames) ja mitmeid asju oleks tegelikult saanud teha oluliselt paremini. Inimeste omavahelist suhtlemist ja piirkonna arengu üle arutamist oli festivalil väga vähe. Ühistegevuste ja pereprogrammide puudumine muutis festivali samuti vähem kogukonnapõhiseks. Kohalik omavalitsus oleks võinud üritust korraldades rohkem kohalikku kogukonda kaasata, lasta neil rohkem koordineerida ja otsustada. Kuigi festivalil oli potentsiaali rohkemaks, mõjus ka korraldatud festival kogukonna kuuluvustundele ja piirkonna taasväärtustamisele positiivselt. Lisaks sillutas see teed ka edaspidi selliseid üritusi korraldama.

Millise rolli võtavad endale kogukonnafestivalid?

Sarnased festivalid, nagu Őrmező's korraldati, muutuvad praegu Ungari linnades üha tavalisemaks. Need sündmused ärgitavad arutlema linnaruumi üle ning annavad ka paneelipiirkondadele võimaluse esitada avalikkusele endast paremat pilti. Oluline on seejuures, et kogukonnafestivale ja teisi sarnaseid ettevõtmisi korraldataks edaspidi pigem alt-üles initsiatiiviga. Nii kasvaks ka kohalik sotsiaalne kapital ja usaldus, tugevneks kuuluvustunne ja kohalik identiteet.

Originaalartikkel: https://urbact.eu/community-between-panels