Kaasav eelarve Pazin’i linnas Horvaatias

Kaasava eelarve mõte on ka siin, et linnaelanikele antakse võimalus ise välja pakkuda ja tähtsuselt järjestada avalikult rahastatavaid projekte. Projekt „Tähelepanu, Pazin’i eelarve!“ algatati juba 2014. aastal. Projekti eestvedaja oli MTÜ GONG (demokraatia ja poliitilise kultuuri arengut toeav MTÜ Horvaatias) ning koostööpartneriteks Pazin’i linn, MTÜ „Meie Lapsed“, Horvaatia Linnade Liit ja Avaliku Finantsjuhtimise Instituut. Laiem eesmärk oli muuta linnaeelarve koostamine arusaadavaks.

Kuidas kaasav eelarve Pazin’is toimib? Linn kuulutab välja konkursi, milles kutsub elanikke üles väiksemate avalike objektide ja tööde osas ettepanekuid esitama. Ettepanekute laekumise järel teeb linnavalitsus analüüsi, muuhulgas veendub, et tegemist on tõesti väiksemate ja teostatavate ettevõtmistega ning vajadusel minnakse vastavasse linnaossa kohale, et vajalikke töid hinnata.

„Kõigepealt määratlesime me kaasava eelarve rahalised piirid. Esimesel aastal oli see u. 40 000 eurot, mille me omakorda jaotasime linna naabruskondade vahel. Igas linna naabruskonnas said elanikud oma väikse summa, mille kasutamise üle nad võisid otsustada.“ Nii selgitas projekti olemust Pazin’i linnapea Renato Krulčić.

Pärast projektide analüüsi toimuvad igas naabruskonnas avalikud arutelud. Elanikele esitletakse kõiki sellest piirkonnast laekunud ettepanekuid koos eeldatavate kuludega. Seejärel saavad inimesed hääletada oma naabruskonnaga seotud projektid üle. Võiduprojektid saavadki rahastuse.

Linnapea lisas: „Hääletuse järel esitatakse ettepanekud linnaeelarvesse, mis läheb linnavolikogu esimesele lugemisele. Volinikel on oma staatusest tulenevalt õigus teha muudatusettepanekuid kogu eelarvele. Kahe eelarve lugemise vahel volikogus toimuvad samuti avalikud arutelud. Kõigil on võimalik õppida, kuidas eelarve kujuneb ja millised on üldised suunad järgmisel aastal.“

Kaasava eelarve käigus kogutud projektid tehakse teoks uue eelarveaasta esimesel poolel, misjärel toimub uus ettepanekute kogumise ring. Protsessi üldisem eesmärk on linnaelanike harimine ja inimestega suhtlemine. Paralleelselt eelarve ettepanekute kogumise ja analüüsiga, saab lahti rääkida ka selle, kuidas kohalik omavalitsus funktsioneerib, kuidas suuremad eelarvekulud jaotuvad ning millised on linna kaugemad plaanid ja strateegiad.

„Esimestel aastatel korraldasime erinevate linnaelu valdkondade jaoks eraldi arutelud: kultuur, sport, infrastruktuur jne. See aitas meil jõuda arusaamale, et tõsisemalt tuleb tegelda tänavavalgustusega. Minu jaoks oli see üllatuslik prioriteet, eeldasime, et inimeste jaoks on tähtis kiire internet, hea liikluskorraldus jms, selgus aga, et kõige olulisemaks peetakse tänavavalgustuse parandamist. Me jõudsime lõpuks välja isegi valgustuse üldplaneeringuni, mida hiljem oleme asunud era- ja avaliku sektori koostöös rakendama“, räägib linnapea. „Väga oluline on, et sellistel aruteludel on kohal kõik otsustajad ja poliitikakujundajad, ka osakonnajuhatajad ja ametnikud, sest just siin luuakse alus inimeste ja võimu vahelisele usaldusele.“

„Võib isegi öelda, et alguses ei olnud meeldiv inimeste ette ilmuda, kes olid valdavalt kohaliku võimu suhtes kriitilised. Me küll teadsime, mis on inimeste suhtumine, kuid me veendusime nüüd, et me saame seda suhtumist ka muuta, kui seame eesmärgiks avatud ja ausa suhtlemise. On oluline, et inimesed saaksid küsida kõiki neid huvitavaid küsimusi. Meie ülesanne on anda neile piisavad ja sisukad vastused. Kuna meil on veendumus, et meil pole midagi varjata, siis seetõttu ei saa see suhtlemine olla ka ebameeldiv. Just nii, oma suhtumisega tegelemise kaudu, saab üles ehitada usaldust elanikega.“ Nii arutleb Maja Stranić Grah, majanduse, rahanduse ja eelarvestamise osakonna juhataja Pazin’i linnas, kes on olnud kaasava eelarve juures algusest peale.

Tema sõnul on edasiminek mõne aastaga märgatav, inimesed on hakanud kohaliku omavalitsuse toimimisest paremini aru saama: „Muuhulgas märkame me, et oleme hakanud elanikelt saama paremaid ja varasemast realistlikumaid ettepanekuid. Me usume, et see on otsene kodanike harimise, dialoogi tugevdamise ja paremate suhete loomise tulemus.“

2017. aastal esitati kaasavasse eelarvesse juba 189 väikeprojekti, millest jõudsid järgmise aasta eelarvesse 44 (83 150 euro eest). Mõne aastaga oli kaasava eelarve maht kasvanud üle 2 korra.

„Üks, mida tuleb kindlasti rõhutada, on täielik pühendumus sellisele ettevõtmisele. Meie kaasava eelarve meeskond on olnud valmis osalema aruteludel, mis kõik valdavalt toimuvad pärast kella 18 õhtul, kui inimesed oma päevatööst vabanevad. Julgen öelda, et see pühendumus ongi meie kaasava eelarve on nii edukaks teinud. On isegi raske seletada, kuidas meil on oma ametnikkonda motiveerida õnnestunud. Ilmselt seisneb põhjus selles, et ka nemad ise elavad siin ja tunnevad, et saavad ka ametnikuna panustada.“ Nõnda kommenteeris viimaste aastate kogemust linnapea.

„Protsessile tuleb kasuks see, kui aruteludel saab kasutada välist moderaatorit. See veenab osalejaid, et teemajuht ise ei ole ühegi konkreetse valiku poolt. Kaasasime moderaatori teise maakonna MTÜst, nii saime olla kindlad, et ta pole kallutatud ja inimesed usaldasid meid,“ lisas Stranić-Grah.

Saadud kaasamiskogemust on mudelina hiljem kasutatud ka suuremate kohalike projektide üle otsustamisel, räägib linnapea: „Tõstsime kaasamise täiesti uuele tasemele, kui küsitlesime elanikke, et teada saada, millised kaks neljast linna pakutud suurprojektist on inimeste arvates 2017. aastal kõige tähtsamad. Saime teada, et inimesed pidasid kõige tähtsamaks vanadekodu ja bussijaama.“

Viimasel ajal on pakutud projektide mahud muutunud suuremaks ja ületavad sageli etteantud eelarvepiire. Seetõttu plaanib linn nüüd projekti kohandada jaotades naabruskonnad gruppidesse, mis saaksid esitada linnaeelarvesse oma suuremaid ettepanekuid. Sel viisil saab iga linna naabruskond mõne aasta järel senisest suuremad vahendid, mis võimaldab ellu viia ka kulukamaid projekte.

Linna esindajad räägivad, et mõningal määral on rahulolematud olnud just linnavolinikud, kes on tundnud, et nende otsustusõigus väheneb. Samuti ei saa olemasolevad naabruskonna nõukogud teha ettepanekuid kaasavasse eelarvesse. Linnajuhtide arvates on naabruskonnanõukogud ise kaotamas sidet kohalike elanikega: algselt loodigi need nõukogud selleks, et linna tasandi võim oleks paremini seotud naabruskonna tasandiga.

„Senine praktika oli, et nõukogud esitasid linnale väga kulukaid ettepanekuid selliste projektide osas, mis eeldavad aastatepikkust eelarve prioriteetide seadmist ja põhjalikku linnaplaneerimise protsessi (nt tänavavalgustus, uued teed, uued surnuaiad jne). Tegelikult võiks just naabruskonnanõukogud olla sobivad kohalikud partnerid, et väiksemaid projektitaotlusi koordineerida ja arutelusid läbi viia,“ sõnas linnapea.

Kokkuvõtteks on kaasava eelarve kujundamisel Pazin’i linna kogemusele toetudes olulised järgmised tegurid: kohaliku omavalitsuse töötajate, kodanikuühenduste ja vabatahtlike panus projekti rakendamisel, arutelude hea ettevalmistus, hea infotöö, selgete eelarvepiiride kokkuleppimine ning loomulikult kõiges selles avalikkusega kõigile arusaadaval viisil suhtlemine. Eesmärk peab olema inimeste kaasatus ja pikaajalise usalduse kujundamine.

Linna esindajad on valmis oma kogemusi teiste teemast huvitatud linnadega jagama. Kogu esialgse projektiga seotud materjal on avalikult kättesaadav siin. Projekti eestvedajad on valmis huvilistega ka otse suhtlema ja aru pidama, kuidas sarnaseid protsesse mujal käima lükata.

Mario Zulicek, 27. märts 2018