Hankimine kui ringlus – hangete mõju kohalikule elule

Kahe viimase aasta jooksul on URBACT linnadevõrgustik Procure analüüsinud, kuidas 11 Euroopa linnas hankeprotsesse läbi viiakse. Võrgustik on püüdnud välja pakkuda sellised hankimise viisid, et rõhuasetus oleks hinna kõrval ka teistel kvaliteetidel. Ennekõike on võrgustiku liikmed soovinud välja mõelda viisid kvaliteedi-komponendi arvestamiseks ning on seisukohal, et avalikke hankeid peaks saama kasutada kohaliku majanduse hoovana ning need peaksid toetama sotsiaalelu ja keskkonnaküsimuste lahendamist.

Et neid kvaliteeti ja laiemat kohalikku mõju saaks hankeprotsessides arvestada, on URBACT Procure võrgustik rõhutanud mõtet, et piirkonna hankeprotsesse peab käsitlema kohaliku ringlusena. Hange ei ole üksnes üks otsus raha kulutada, vaid see seostub laiema strateegiaga, kuidas teenuseid välja arendatakse ja milline on hangete laiem mõju. Hankestrateegia läbimõtlemisel ja hangete ettevalmistamisel tuleks peatuda vähemalt viiel etapil ning küsida olulisi küsimusi.

1. etapp – aru saada, kuhu kulutatud raha läheb

Esmalt on omavalitsustel tarvis aru saada, kuidas nende hankeprotsess toimib ja kuhu hankega kulutatav raha läheb. Näiteks on mõistlik analüüsida, kuhu läheb raha geograafiliselt, majandussektorite ja organisatsioonitüüpide (nt kas väikestesse või suurtesse firmadesse). Ilma sellest aru saamiseta ei suuda omavalitsused hankeprotsesse soovitult suunata.

2. etapp – kujundada arusaam, millises suunas hanked võiksid piirkonna arengut suunata

Teiseks on kohtadel tarvis endal aru saada, kuidas hanked võiksid piirkonna arengut toetada. On tarvis sõnastada konkreetsed eesmärgid, näiteks tööpuuduse vähendamine, inimeste oskuste parandamine, vabatahtliku töö ja kogukonnaliikumise toetamine või muu. Need eesmärgid peavad saama ka poliitilise ja strateegiliste juhtide toetuse, et hanke strateegiat saaks vastavalt kujundada.

3. etapp – kaupade ja teenuste väljaarendamine tuleb seostada hangete väljundiga

Kolmandaks peavad omavalitsused mõtlema, millised on kaugemad hanke väljundid. See peaks kindlasti toimuma juba enne hanke väljakuulutamist. Näiteks võib tuua mõne uue ehitatava suurprojekti. Projekteerimise ja ehitushanke puhul võiks mõelda, kas uue hoone ehitamine loob või hoiab piirkonnas töökohti, annab praktikavõimalusi ja kujundab tööjõu oskusi. Tegelikult on vaja otseselt välja mõelda, millise protsendiga neid väljundeid hangete hindamisel kaalutakse (nt 10%).

4. etapp – küsida küsimusi laiemate väljundite kohta

Neljandaks peab hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel välja töötama konkreetsed küsimused laiemate väljundite kohta. Potentsiaalsed pakkujad peaksid näiteks suutma näidata, kui palju luuakse töökohti, kuidas nendelt kauba või teenuse ostmine toetab kohalikku vabatahtlikku ja kogukonnasektorit, kas nende ettevõttel on oma keskkonnajuhtimise strateegia jms. Hankel osalevad võimalikud pakkujaid demonstreerivad nendele vastates oma panust soovitud väljundite saavutamisse.

5. etapp – panust laiematesse väljunditesse tuleb osata ka hinnata

Viiendaks, laiemate väljundite hindamine peab minema väga konkreetseks, sest pakkumiste võrdlemisel tuleb pakkujatele nende väljundite saavutamise eest panna hinded. Seda saab teha kolmel moel: (1) kvantitatiivselt, näiteks mõõta otseselt ära loodavate töökohtade arv, (2) kvalitatiivselt, näiteks tüpologiseerida viisid, kuidas pakkuja toetab mittetulundussektorit, või siis (3) arvestuslikult, näiteks ettevõte kvalifitseerub hankel osalema, kui tal on keskkonnajuhtimise strateegia ning selle puudumisel ei kvalifitseeru. Sellised hindamisskaalad peaksid tavapäraseid hinnapõhiseid valikukriteeriume täiendama.

6. etapp – laiemate väljundite saavutamist tuleb kontrollida ka hiljem hanke täitmisel

Kuuendaks peavad hinnatud laiemad väljundid jõudma ka pakkuja ja hankija vahelisse lepingusse. Kõik hinnatud komponendid, peavad hiljem teenuse osutamise või kauba soetamise käigus olema ka jälgitavad. Omavalitsusel kui hankijal on vaja hästi läbi mõeldud monitooringusüsteemi, et nende eesmärkide saavutamist jälgida. Laiemate mõjude saavutamist saab jälgida peamiselt kahel viisil.  Üks võimalus on teha kulude analüüs ja vaadata, kuidas tehtud kulutused mõjutavad kohalikku majandust ja tarbimist. Teine võimalus on viia konkreetse metoodikaga hindamine läbi kindlate ajavahemike järel, näiteks igakuiselt, poole aasta järel, kord aastas või muu sagedusega.

Üldiselt on Euroopas tänane trend, et avalikke hankeid käsitletakse laiemate piirkonna arengueesmärkide saavutamise vahenditena. Linnad ja vallad peaksid enda jaoks kirjeldatud hangete ettevalmistamise etapid läbi mõtlema, vastama küsimustele, milliseid laiemaid eesmärke soovitakse saavutada ning jälgima, et nende iga üksik hange vastaks hinna kõrval ka neile küsimustele.

Autor: Matthew Jackson, 3. jaanuar, 2018

Originaalartikkel: http://www.blog.urbact.eu/2018/01/procurement-is-a-cycle/