Häid näiteid koostööst suurlinnapiirkondades

Nii linnas kui ka linna piiridest väljas elavad inimesed ei huvitu üldjuhul, kus piir tegelikult asub ning kes ja kuidas erinevaid teenuseid organiseerib. Hoolimata selle „nähtamatusest“, avaldab omavalitsuste koostöö inimeste igapäevaelule väga suurt mõju: kuhu ehitatakse uued elamispiirkonnad, kus arendavad rahvusvahelised investorid kontoreid, kaubandust ja töökohi ning millised on ühistranspordi võimalused (ja selle hind). Ütlematagi on selge, et elamute ja töökohtade ruumiline jaotus määrab suuresti liikuvusvajaduse ja sellega seoses terve linnalise ala elamisväärsuse või ummikute rohkuse.

Euroopas on palju häid näiteid linnade ja nende tagamaa koostööst. Peaaegu igal suurlinnal on transporti korraldav institutsioon koostöös seda ümbritsevate omavalitsustega.

Tosics: „Osalesin hiljuti kahel väga huvitaval üritusel, mis täpselt seda teemat puudutasid. Urban Futures Global Conference’i jooksul maikuus Oslos sai erilise tähelepanu suurlinnapiirkondade teema. Teine üritus oli European Metropolitan Authorities Forum, mis toimus juunis Lyonis paralleelselt Social Housing Festival’iga. Neil üritustel tutvusin kolme väga hea näitega koostööst planeerimise valdkonnas, samuti nelja innovatiivse juhtumiga institutsionaalsetest lahendustest suurlinna aladele (vaata täpsemalt Gerőházi-Tosics, 2018).“

Linnaliste piirkondade planeerimise koordineerimine

Amsterdami suurlinnapiirkond Hollandis hõlmab 2,5 miljonit inimest kahes provintsis ja 32 omavalitsuses. See on kiiresti kasvav linnaline ala, kus on vajadus 250 000 uue elamu järele. Selline maht on saavutatav ainult piirkonna omavalitsuste koostöö kaudu. Suurlinnapiirkonna plaanis on kokku lepitud, et Almere linn on üks kolmest kasvupiirkonnast, mis tähendab, et sinna peaks ehitatama 60 000 uut elamut ning linn kasvama 210 000 elanikult 350 000 elanikuni. Almere linnapea Franc Weerwind rõhutas, et plaan „Almere 2.0“ panustab terve suurlinnaregiooni arengusse, samal ajal tasakaalustatud arengut kindlustades.

Norra pealinna Oslo linnaregioon on samuti kiiresti kasvav. Oslos on võimul vasakpoolsete koalitsioon, kuid ümbritsevas Akershusi regioonis on võimul parempoolsed. Sellest hoolimata on arenenud pikk koostöö traditsioon. Nagu Oslo Regiooni Liidu tegevdirektor Øyvind Såtvedt selgitas, siis alt-üles, vabatahtlik koostöö 83 omavalitsuse vahel viiest maakonnast eksisteerib alates 2004. aastast ning hõlmab 2,4 miljonit inimest. Ühe näitena koostööst jagavad Oslo ja Akershus autodele kehtestatud Oslosse sissesõidu tolli maksud. Tekkinud on hea dialoog taskukohaste elamispindade suurendamiseks, kesklinnast autovaba tsooni tekitamiseks ja isegi eraautode juurdekasvu lõpetamiseks. Koostöö võti on 2015. aasta transpordi ja maakasutuse regionaalne plaan, mis annab juhised, kuhu midagi ehitada nii kitsenduste kui ka eelisarendatavate piirkondade poolest. Sellest hoolimata on tegu n-ö pehme plaaniga, sest tegelik maakasutuse määramise õigus on omavalitsustel ning nemad otsustavad plaanide elluviimise. Regionaalsel asutusel on vaid misjonäri roll veenmaks omavalitsusi koostöö eelistes.

Varssavi (Poola) oli pikka aga tüüpiline näide postsotsialistlikust ning koostööd mitte tegevast linnast, mida ümbritsevad omavalitused ei usaldanud hoolimata linna tugevusest ja 1,7 miljonist elanikust. Koostöö algas 2008. aastal, kui loodi ühtne piletisüsteem. See sai justkui lähtepunktiks linna koostööle seitsme ümbritseva omavalitsusega. Varssavi abilinnapea Michał Olszewski selgitas, et olulised muutused Varssavi funktsionaalse ala asutamiseks lõid Cohesion Plan 2014-2020 (Ühtekuuluvusplaan) ja Poola regulatsioon Integrated Territorial Instrument (ITI, Integreeritud territoriaalne instrument). Varssavi funktsionaalne ala hõlmab 40 omavalitust. 4 miljardi euro suuruse eelarvega Varssavi linna jaoks pole ITI 167 miljoni suurune seitsmeaastane rahastus küll väga suur asi, kuid see idandas koostöö tegemise seemne. Projektid keskendusid väikse heitega transpordi teemadele, mis valiti omavalitsuste koostöö aluseks, näiteks viimase miili transport ja rattavõrgustik. Tulemusena võetakse Varssavit nüüd kui partnerit ja koostööd kui ühist kasu. Ümbritsevad omavalitsused kaaluvad isegi Varssavi küttevõrguga liitumist. Kuue aasta pikkune ITI koostöö muutis koostöö õhustikku totaalselt. Järgmiseks väljakutseks on laiendada koostööd 40 asustusüksuselt 70-le ning laieneda ühisest raha jagamisest ühiste arengueesmärkide mõtestamiseni.

Institutsionaalsed lahendused suurlinnaregioonide jaoks

Suur-Lyon (Prantsusmaa) loodi riikliku seadusega 1969. aastal. Lyoni metropoliregiooni asepresident Michel Lefaou (2015) selgitas, et koostöö 59 omavalitsusega (1,4 miljonit elanikku) on kestnud 50 aastat. Peale majandusliku arengu koordineerimise on samuti oluline hoiduda mõnede alade arendamisest, et säilitada looduslikke maastikke. Koostöö juhib ka solidaarsuse suunas: sotsiaalelamuid hallatakse kogu regioonis ühtselt. Sotsiaalne arendamine ja solidaarsus on võtmeelemendid suurlinnalisel tasemel ning aitavad oluliselt kaasa taskukohaste elamispindade arvu kasvule. Tehakse palju pingutusi, et muuta puudustkannatavaid töölispiirkondi ja lammutada osa plokkmajadest ning ehitada uusi asutusi ja uute transpordiühendustega parandada ligipääsu kesklinnale. Suur-Lyon on programmi Prantsusmaa Housing First (Elukoht esimesena) kiirendatud teostaja ning pakub elamispindu nendele, kes elavad tänavatel ilma püsiva eluasemeta.

Barcelona Metropolitan Area (Hispaania) hõlmab 36 asustusüksust 3,2 miljoni elanikuga. BMA on tugev planeerimises ja kogu suurlinna regiooni hõlmavates teenustes, näiteks vesi, jäätmekäitlus, jätkusuutlik liikuvus ja ühistransport. Rahvusvaheliste suhete ja koostöö asepresident Maria Teresa Aymerich rõhutas solidaarsuse aspekte: BMA-lt saavad abi eelkõige just väiksemad asustusüksused ja vaeseimad inimesed. Ehitatakse uusi eluasemeid ning viiakse läbi energiaefektiivset renoveerimist. Ühistranspordi ja jätkusuutlikkuse teemad arutatakse läbi ja otsustatakse suurlinna tasemel. Metropolitan Housing Observatory (Suurlinna eluaseme observatoorium) tagab parema informatsiooni tausta koordineeritud eluaseme poliitika kujundamiseks terves suurlinna regioonis.

Suur-Manchesteris (UK) loodi suurlinnapiirkonda hõlmav institutsioon 2009. aastal (Combined Authority - Inglismaa kohaliku omavalitsuse tasandi institutsioon, mis üldiselt tegeleb transpordi ja majanduse arendamisega). Suurlinna piirkonna koostöö tugevdamiseks tutvustati ka järgmist sammu – suurlinna piirkonna linnapea otsevalimised. Suur-Manchesteri linnapea Andy Burnham peab suureks prioriteediks kasvava majandusliku ebavõrdsusega võitlemist. Kodututele pakutakse varjupaigas ööbimise võimalust, et lõpetada lageda taeva all ööbimine ning järjest enam liigutakse Housing First (Elukoht esimesena) printsiibi poole, kui oluliselt sidusama lahenduse suunas. Teine eesmärk on töö kvaliteet: koostatud on hea töölevõtmise harta, et võidelda null-tunni lepingutega, mis ei anna töölistele mingisugust kindlustunnet, ning töötingimused, mida võtetakse arvesse kui otsustatakse avalike hangete tulemusi. Noori inimesi peetakse suurlinna sotsiaalpoliisiks, aidates neid eluaseme redelil ja kattes ülikoolis käimise kulutusi (näiteks bussisõit).

Porto Metropolitan Council (Porto suurlinna nõukogu, Portugal) hõlmab 17 linna ja 2,7 miljonit elanikku. Nõukogu president Eduardo Rodrigues rõhutas ettekandes transpordi küsimuste tähtsust, et saavutada linna ja maa parem ühendatus, mis on oluline osa uutes tööleasumise programmides. Tervele suurlinna piirkonnale on loodud ühtne piletisüsteem: perifeersematest piirkondadest pärit inimesed, kes eelnevalt maksid ühistranspordi eest 80-120€ kuus, maksavad uue süsteemi järgi ainult 40€. Muudatuse tulemusel kasvas ühistranspordi kasutamine – tekkisid uued võimalused, kuidas tööle jõuda ning juurdepääs transpordile on nüüd tagatud kõigile (ka vanemaealised saavad taas olla osa ühiskonnast).

Poliitiline sõnum: suurlinnapiirkondade koostööle suurem roll ELi poliitikate elluviimisel

Suurlinnapiirkondade omavalitsuste koostöö on oluline ning just suurlinnapiirkond on õige ruumiline tasand, et inimestega koostööd teha ning kohale toimetada ELi finantseeritud positiivsed investeeringud. Suurem võimu ja otsustusõiguse üleandmine suurlinna tasandile on ELi institutsioonide seisukohalt oluline, et võimaldada alt-üles muutusi inimeste poolt, selle asemel, et dikteerida muutusi ülevalt.

Ettekannetes mainiti korduvalt, et suurlinnapiirkondade võimekuse parandamisel on oluline roll maakasutuse planeerimisel, ühistranspordi poliitikatel (hindade ühtlustamine) ja investeeringutel.

UFGC suurlinnade päeva lõpukõnes tunnustas peasekretär Anna Lisa Boni Eurocities võrgustiku pingutusi, kes on tagant tõuganud suurlinnade teemat kui kõigile olulist teemat Urban Agenda koostöökogu töös.

Mida vajatakse? Häid andmeid funktsionaalse linnalise piirkonna tasandil, asjakohaseid planeerimise instrumente, rohkem abi investeeringuteks, suuremat teadmiste ja heade näidete jagamist, paremaid seoseid linnade ja ümbritsevate territooriumide küsimustes riikide ja ELi tasandil!

Cohesion Policy (ühtekuuluvuspoliitika) ja Integrated Territorial Investment (ITI)’i peab täiustama suurlinnade piirkondade koostöö tarbeks. Ühtekuuluvuspoliitika 2021.-2027. aasta perioodil peaks uus territoriaalne temaatiline prioriteet Thematic Objective 5 sisaldama ka suurlinnapiirkondade visiooni.

Rohkem Ivan Tosics’i artikleid URBACTi veebilehel.

Originaalartikkel: https://www.blog.urbact.eu/2019/10/metropolitan-collaboration/