Berezniki kaevanduslinn vajub maa alla?

Vajuv linn

Permi krais asuv kaevanduse töölisasula, Berezniki (Березники́), sai linna staatuse 1932. aastal. Maapõu  Berezniki all peidab endas üht maailma suurimat kaaliumkarbonaadi maardlat. Piirkonna neli suurt kaevandust on nii linna tekke kui hääbumise taga.

Maa-aluse kaevandamise üheks negatiivseks mõjuks on langatuslohud, maakattemuutused ja varingud. Esimesi märke maapinna vajumisest täheldati juba 1986. aastal, kuid langatuslehtritele ei pööratud erilist tähelepanu enne kui 21. sajandi algul hakkasid maapinna varingud ilmnema ka linnas sees. Esmalt prooviti neid takistada maa-aluste kaevanduskambrite veega täitmisega, kuid see ei andnud tulemusi. Maa-alused soolamaardlad hakkasid vees lahustuma ja varingute hulk hoopis suurenes. Praeguseks on linnas ligikaudu 10 langatuslehtri varingukohta, mis laienedes neelavad järjest enam maapinda, olles sundinud linnaelanikke oma elukohti vahetama. Suurim langatuslehter – 310 meetri laiune, 390 meetri pikkune ja 240 meetri sügavune on kohalike hulgas tuntud Vanaisa nime all.

Linlased ise ei võta vajumist kuigi pessimistlikult. Tööstus on neile peamine sissetulekuallikas ja kui lehtriava just nende ukselävele ei teki, siis ei kurdeta ning olukorras probleemi ei nähta.

Kahanev(ad) linn(ad)

Maapinna varingute kõrval on teiseks väljakutseks elanikkonnaga seotud probleemid. Berezniki paikneb regioonis, mida on ainult kaevandustööstusele keskendumise tõttu nimetatud ka „mono-linnade regiooniks“. Linnad on rajatud maavarade kaevandamiseks vajaliku tööjõu majutamiseks ning tööstuste vähenemine on muutnud nende tuleviku ebaselgeks. Berezniki elanike arv on viimase 30 aasta jooksul vähenenud 50 000 inimese võrra. Koguni 70% Venemaa linnade elanikkond väheneb, neid tuntakse kui „Venemaa kahanevaid linnu”.

Ligikaudu 14 miljonit venelast elab endistes tööstuslinnades, kuigi seal ei jätku enam töökohti. Majanduse elavdamiseks tutvustas Venemaa valitsus 2014. aastal maksude vähendamise kava firmadele, kes paigutavad oma tootmise endistesse tööstuslinnadesse ja loovad seal uusi töökohti. Maksuvähenduse mõju osutus siiski ebatõhusaks ning ühest tööstusharust sõltuvaid linnu on tegelikult juurde tulnud. Seetõttu luuakse praegu uut toetusprogrammi mono-tööstuslinnadele probleemi lahendamiseks. Kas selle jaoks investeeritud 800 miljonit eurot end ka ära tasub näitab tulevik, kuid üks on kindel – Venemaa tööstuste vähenemine ja linnade kahanemine on tõsine probleem.

Originaalartikkel: https://www.blog.urbact.eu/2019/06/sinking-city-berezniki-russia/

Ida-Virumaa vajub ja kahaneb?

Eestis on allmaakaevandamisega hõlmatud maa-ala pindala umbes 320 km² ja kaevandamisest põhjustatud maapinna langatustega ala pindala 110 km². Enamus allmaaviisil kaevandatud alast paikneb Ida-Virumaal ja langatused ilmnevad põllumajanduslikult kasutataval maal ning ei ohusta elamuid. Aja jooksul langatuslehtire teke süveneb. (Allikas: Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring)

Ka Eestis on linnade kahanemise teema aktuaalne, kuid teistel põhjustel. Viimase 30 aasta jooksul on Eesti majanduse struktuur väga palju muutunud. 1980. aastate lõpus töötas viiendik töötajatest põllumajanduses ja ligikaudu veerand töötlevas tööstuses. Praeguseks on põllumajanduse osakaal hõives koos muude tööstusharudega vähenenud 3–4% juurde ja töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20%. Asemele on tulnud töökohad kaubanduses, äriteenustes ja mujal ning väikestest linnadest liigutakse suurematesse keskustesse. (Allikas: Eesti Panga blogi)

Eesti Panga blogi: https://www.eestipank.ee/blogi/kas-toostusel-eestis-enam-lootust

Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring: https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf