You are here

Ajaloolise turuhoone taaselustamise projekt Bratislava linnas

Edited on

31 August 2018
Read time: 3 minutes

Erinevate organisatsioonide koostöö aitab linnades teostada keerukaid projekte. Kodanikuorganisatsioonid on võimelised panustama linnade arengusse valdkondades, mis on omavalitsustele üksi raskesti lahendatavad. Järgnev artikkel tutvustab linna ja kodanikuorganisatsiooni koostööd Slovakkia pealinnas Bratislavas ajaloolise turuhoone taaselustamisel.

Bratislava linnas on palju kauplemisplatse ja kaubandushooneid, kuid ajaloolise tautsaga on ainult linnakeskuse lähedal paiknev Vana Müügihoone (Stará Tržnica). Hoone seisis kaua tühjana ja sellele ei osatud sobivat uut funktsiooni leida. 20. sajandi alguses ehitatud hoone oli oma ajastu kohta moodsa arhitektuuriga – ehitusel kasutati betooni, terast ja klaasi. Kaubandushoone täitis edukalt oma funktsiooni kuni 1960. aastani ning pärast seda oli paarkümmend aastat kasutusel telemaja ja laoruumina. Pärast sotsialistliku võimu lõppemist sai hoone omanikuks Bratislava linn ning kasutuseta seisvale ajaloolisele hoonele üritati mitmel viisil eluvaimu sisse puhuda. Esimese katsena renditi hoone erainvestoritele, kes lubas hoone korrashoidu investeerida ja kasutada seda kultuuriürituste korraldamiseks. See plaan aga ebaõnnestus ning linn pidi lepingu lõpetama. Edasi püüdis linn ise antud hoone korrastamisse investeerida ning ruume ärilepingu alusel välja rentida, kuid lepingu osalistel ei olnud piisavalt motivatsiooni korraliku äriplaani loomiseks. Seega oli linnal üsna keeruline olukord, sest hoone esialgset kaubanduslikku funktsiooni ei suudetud toimima saada ning hoone seisis kasutuseta.

Vana turuhoone 100. sünnipäev üksinduses

Hoone saatuse üle otsustamiseks korraldati arutelusid, milles osalesid lisaks omavalitusele ja erainvestoritele ka kodanikualgatuste liikmed. Kõik osapooled esitasid oma ettepanekud hoone võimaliku tuleviku kohta. Koosolekul osalenud erinevate valdkondade professionaalide eestvedamisel loodi Aliancia Stara Tržnica kodanikualgatus, mille eesmärgiks sai turuhoone taastamine ning muutmine kaasaegseks linnakeskuseks. Organisatsioon esitas linnale 2012. aasta sügisel omapoolse projekti kavandi, kus oli planeeritud turuhoone linnaelu keskpunktina, mis pakub erinevaid teenuseid, kus korraldatakse kultuuri- ja sotsiaalseid üritusi ja kus toimub aktiivne kauplemine.

Projekti ettevalmistamise faasis peeti läbirääkimisi partnerite, korraldajate ja teiste oluliste isikutega, et tagada koostöö ja ühine arusaamine projekti toimimisest. Selle tulemusena sai Aliancia Stara Tržnica kodanikualgatus väga tugeva kohaliku, finatsilise (peamiselt Bratislavas paiknevatelt firmadelt) ja poliitilise (linnapea ja teiste organisatsioonide juhtidelt) toetuse. Partnerlussuhted loodi juba projekti varases faasis.

Praeguseks on selle projekti algusest möödunud ligikaudu 5 aastat. Palusime Aliancia Stara Tržnica projekti ühel eestvedajal Denisa Chylovál jagada oma kogemusi. Denisa Chylová on kunsti, meelelehutuse ja meediajuhtimise alane kõrgharidus. Praegu tegeleb ta turunduse ja sotsiaalmeedia ala tippjuht ning ühtlasi ka Aliancia Stara Tržnica projektikoordinaator.

K.G.: Kust tuli idee luua kodanikuorganisatsioon Aliancia Stara Tržnica?
D.CH.: Kõik toimus loomulikult ja spontaanselt, me olime sellest hoonest teadlikud, käisime sellest iga päev mööda, see oli avalikkusele suletud. Tekkis idee, et sellisele ajaloolisele hoonele kasutusala leidmine võiks olla põnev väljakutse.

K.G.: Kuidas moodustati Aliancia Stara Trižnica meeskond?
D.CH.: Me olime omavahel tuttavad juba eelnevatest projektidest ning huvitusime samadest teemadest. Seetõttu leidsime ruttu ühise keele ja kõik edasine läks loomulikult. 

K.G.: Kuidas te seda projekti ette valmistasite?
D.CH.: Kõik organisatsiooni liikmed võtsid vastavalt oma teadmistele ja erialale kindla valdkonna eest vastutuse. Korraldasime linnaelanike küsitluse, viisime läbi mitmeid arutelusid, kogusime informatsiooni, sünteesisime seda ning lõpptulemuseks oligi vana kaubandushoone kui linna kultuuri- ja kaubanduskeskuse taastamise projekt.

K.G.: Kas olete ka eelnevates projektides omavalitsustega koostööd teinud?
D.CH.: Aliancia Stará Tržnica organisatsiooni liikmed on erinevate valdkondade kogenud eksperdid ning paljud neist on tõesti teinud koostööd ka kohalike omavalitsustega.

K.G.: Milline oli esilagne suhtlus omavalitusega?
D.CH.: Usalduse võitmiseks kulus loomulikult aega, pidime neid veenma ning selleks kulus üsna palju energiat. Siiski suutsime kõiki osapooli, ka esialgseid vastuseisjaid, veenda oma kompetentsuses ning projekt edenes hästi.

K.G.: Milline on teie koostöö Bratislava linnaga praegu?
D.CH.: Suhtleme väga tihedalt, kuna linn peab kõik turuhoonega seonduva heaks kiitma. Samuti käivad läbirääkimised uute projektide alustamiseks. Hoone on seotud ka ümbritseva naabruskonnaga ning me aitame kaasa piirkonna tervikliku arengu toimimisele.

K.G.: Kas olete kursis ka teiste Bratislavas toimuvate algatustega?
D.CH.: Muidugi, teeme pidevalt koostööd ja jagame kogemusi teiste ühendustega, näiteks  
Milan Šimeček Foundation, Dobrý trh, Slow Food Pressburg jt.

K.G.: Mis on teie mulje, kas Bratislava linn on avatud sellistele uutele algatustele ja initsiatiividele kodanikuühenduste poolt?
D.CH.: See ei ole lihtne ja ei ole ka loomulik koostöövorm tänaseni omavalitsuse jaoks. Meie arvates on aga selline koostöö võimalik ja vajalik ning meie juhtumit võib võtta eeskujuks ka järgnevatele ettevõtmistele.

K.G.: Mida soovitaksite teistele linnadele, omavalitsustele? Kuidas sellist algatust ellu viia? Mis võiks tagada selliste projektide pikaajalise toimimise?
D.CH.: Kui kohalikul omavalitsusel ei ole piisavalt ressursse hoonete haldamiseks, siis selle asemel, et lasta hoonetel tühjana seista ja laguneda, on võimalus leida partnereid, näiteks lasta kodanikuorganisatsioonidel hoonetele uus elu luua. Tegevuste jaoks on võimalik luua konkreetsed reeglid ja protsessi pidevalt omavalitsuse enda poolt kontrollida. 

K.G.: Kuidas on turuhoone projektil läinud, kas kõik on olnud ootuspärane? Kas teeksite täna midagi teisiti?
D.CH.: Ootamatusi on olnud palju. Uusi väljakutseid ja võimalusi kerkib üles pidevalt. On loomulik oma plaane ja tegevusi vastavalt muutuvatele oludele kohandada. Iga projekti tulekski võtta ajas muutuvana.

K.G.: Mis teile Vana Turuhoone projekti juures kõige rohkem meeldib? Mis teile selle projektiga töötamise juures kõige enam rahuldust on pakkunud?
D.CH.: On meeldinud see, et inimesed teevad koostööd kindla ühise eesmärgi nimel ning see oli paljudele südamelähedane. Väga hea on näha hoonet praegu toimimas, siin toimub nüüd jälle aktiivne kauplemine ning kultuuriüritused. Järelikult on meie töö ja pingutused vilja kandnud.

K.G.: Suur tänu ja edu uutes väljakutsetes!

Lühikese aja jooksul on Vana Kaubandushoone taastatud ning saanud jälle piirkonna keskuseks.  Tänaseks on tegemist atraktiivse inimeste kohtumispaigaga, müügihoonega, kultuuriürituste toimumiskohana.

Autor: Kamila Gejašova, 16. august 2017